Ülekaalus on 42% meestest ja 26,3% naistest Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024

2024. a kevad-suvel toimunud TKU2024 andmekogumine oli järjekorras 18. küsitluslaine.

Toitumine, kehakaal ja liikumine

Toidukordade regulaarsus ei ole võrreldes 2022. a uuringuga oluliselt muutunud: 6–7 päeval nädalas sööb hommikusööki 70,9% (72,8% 2022. a), lõunasööki 70,0% (70,0% 2022. a) ja õhtusööki 81,8% (79,4% 2022. a) vastanutest. Kaalu langetamise eesmärgil järgib eridieeti 19,2% (16,5% 2022. a) vastanutest, haiguse tõttu 8,8% (6,6% 2022. a) ja taimetoitluse tõttu 5%. Taimetoitlaste või veganite osakaal on võrreldes 2022. a pisut tõusnud nii meeste (4,4% vs 3,5%) kui naiste (7,8% vs 7,2%) vaates.

Puu- ja köögiviljade söömine jääb aga endiselt alla soovitusliku taseme. Soovituslik minimaalne päevakogus on 300 g köögivilju ja 200 g puuvilju või marju, kuid 67,5% vastanutest (75,2% meestest ja 62,1% naistest) sõi vähem kui 300 g köögivilju päevas ning 52,4% vastanutest (62,4% meestest ja 45,4% naistest) sõi vähem kui 200 g puuvilju või marju. Samuti ei söö 26,5% TKU2024 vastanutest tavapäraselt rukki- ega teraleiba.

Energiajooke rohkem kui kahel päeval nädalas tarvitas aga 4,6% vastanutest (2022. a 3,9%), kuid näiteks 16–24 a meeste hulgas (19,5%) oli see märksa sagedasem. Viimase 12 kuu jooksul oli arstilt saanud soovituse toitumisharjumuste muutmiseks 17,1% vastanutest, mida on rohkem kui 2022. a (12,7%). TKU2024 andmetes oli meeste keskmine KMI 27,1 kg/m2 ja naistel 25,9 ning keskmiselt on Eesti 16–64-aastastel meestel 6,2 ning naistel 2,2 lisakilo. Samas veel 2014. aastal oli lisakilosid vastavalt 4,4 ja 1,6.

Ülekaalus oli 42% meestest ja 26,3% naistest ning rasvunud 20,3% meestest ja 19,5% naistest. Kuigi ülekaalu levimus tervikuna ei ole võrreldes 2022. a muutunud, on veidi suurenenud liigse kehakaaluga meeste osakaal. Meestest oli 2024. a oli ülekaalus 42,9% ja naistest 26,9%, rasvunud vastavalt 18,6% ja 18,4%. Seega on just meest liigne kehakaal jätkuvalt murekohaks.

TKU 2024. aasta uuringu andmetel oli ülekaalus või rasvunud vastajatest 28,2% saanud viimase 12 kuu jooksul saanud arstilt kaalu langetamise soovituse. Väärib märkimist, et arstilt või pereliikmelt kaalu vähendamise soovituse saanud ülekaalus või rasvunud vastajatest 21,7% on järginud dieeti kaalu vähendamiseks ja 27,2% suurendanud oma kehalist aktiivsust. Seda on oluliselt enam kui neil ülekaalulistel, kelle kaaluprobleemile tähelepanu juhitud ei ole (vastavalt 13,7% ja 19,4%).

Siiski umbes pooled (49,9% meestest ja 46,9% naistest) ülekaalus või rasvunud vastajatest on kunagi oma kehalist aktiivsust suurendanud ja iga viies (22,1% meestest ja 10,4% naistest) pole kunagi toitumisharjumusi muutnud. Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust füüsilist vormi heaks või väga heaks. Igapäevatöös väga vähese kehalise pingutuse tasemega vastajaid oli 46,2%, mis on veidi vähem kui 2022. a (47,2%) ning jalgsi või rattaga alla 15 minuti liikumist päevas (tööle-koju marsruudil) oli 30,9% vastanutest.

Kehalist aktiivsust on hinnatud vabal ajal vähemalt poole tunni vältel keskmise koormusega füüsilise tegevuse sageduse kaudu. Nädalas viiel või enamal päeval vähemalt poole tunni vältel kehaliselt aktiivseid vastajaid (kel terviseseisund seda ei takista) oli 26,8%.

Täiendav küsimus oli esitatud tervisespordi harrastamise sageduse kohta, millele vastanutest tegeles tervisespordiga neli või enam korda nädalas 17,7% (sh 18,4% meestest ja 17,2% naistest). Terviseseisundi tõttu ei saa tervisespordiga tegeleda 7,7% vastanutest, kuid see osakaal suureneb vanusega. Päevas vabal ajal neli või enam tundi ekraaniaega oli 26,1% vastanutest (31,3% meestest ja 22,5% naistest), mida on enam kui 2022. a uuringus (22,8%).