Üle poole elanikest leiavad, et tervishoiutöötajate seas võiks olla rohkem mehi (1)
Veidi üle poole elanikest leiab, et mehi võiks olla enam sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas, ning pooled, et naisi võiks olla enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja teistel tehnikaaladel, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud võrdõiguslikkuse monitooringust.
Uuring näitas, et üle poole Eesti elanikest peab meeste positsiooni ühiskonnas naiste omast paremaks.
Naiste hinnang oma positsioonile ühiskonnas on viimase kaheteistkümne aasta jooksul langenud, selgus soolise võrdõiguslikkuse monitooringust, samas selgus ka, et mehed näevad naiste positsiooni ühiskonnas paremana kui kunagi varem. Üleüldise teadlikkuse kasvuga soolise võrdõiguslikkuse osas on naised tõenäolisemalt oma positsiooni suhtes muutunud kriitilisemaks ja märkavad rohkem ebavõrdset kohtlemist.
- Tööelus kogevad naised meestest enam ebavõrdset kohtlemist töötasu ja töökoormusega seotud küsimustes.
- 50% naistest ja 19% meestest tunneb sageli, et nende peal on liiga suur osa kodutöödest
- 83% elanikest nõustub sellega, et vägivaldse peretüli lõpetamiseks peaksid pealtnägijad või pealtkuulajad sekkuma. Toetus sellele on aja jooksul tugevnenud.
„Uuringust selgub, et kuigi liigume aeglaselt võrdõiguslikuma ühiskonna poole ja põhimõttena toetatakse naiste ja meeste võrdseid võimalusi, siis praktikas see kahjuks tihti ei peegeldu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Positiivse muutusena saab küll välja tuua elanike toetuse suurenemise ema ja isa võrdsemale vanemahüvitise kasutamisele. Kiiremate muutuste jaoks nii hoiakutes kui käitumises peame aga panustama sellesse, et iga Eesti elanik mõistaks sooliselt võrdsema ühiskonna kasulikkust nii endale kui kogu riigile üldiselt,“ lisas Riisalo
Üheks Eesti soolise ebavõrduse väljenduseks on meeste ja naiste jagunemine erinevatele erialadele ehk sooline segregatsioon, mida muuhulgas taastoodavad ka soolised stereotüübid kasvatuses ja hariduses. Monitooringu järgi peetakse poiste ja tüdrukute kasvatamisel jätkuvalt oluliseks erinevaid oskusi ja omadusi, kuid samas on universaalsete oskuste osakaal pisut aja jooksul suurenenud. Vaid veidi üle poole elanikest leiab, et mehi võiks olla enam sotsiaal- ja tervishoiutöötajate seas, ning pooled, et naisi võiks olla enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ja teistel tehnikaaladel. Samas 63% Eesti elanikest arvasid, et naised saavad tehnilisi oskusi nõudvatel ametikohtadel sama hästi hakkama kui mehed ja see osakaal on aja jooksul tõusnud.
Horisontaalse segregatsiooni kõrval on Eestis probleemiks ka vertikaalne segregatsioon ehk naiste vähesus juhtide tasandil. Kuigi jätkuvalt arvab 27% vastajatest, et mehed on paremad juhid kui naised (mehed leiavad seda sagedamini kui naised), siis on nii vastanute osakaal ajas vähenenud.
Aja jooksul on monitooringu järgi paranenud elanike suhtumine seksuaalvähemustesse, kuid võrreldes 2013. aastaga pole paranenud või on väga vähe paranenud suhtumine soovähemustesse. Elanike hinnang ühiskonna sallivusele soo- ja seksuaalvähemuste suhtes on kriitilisem kui nende hinnang isiklikule sallivusele, sh pole paranenud elanike tunnetus ühiskondlike hoiakute suhtes.
Avalikku arvamust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes on Eestis uuritud alates 2003. aastast.