ÜKS KÜSIMUS | Millised on ootused uuele tervise- ja tööministrile? Lisatud õdede liidu kommentaar!
Millised on tervishoiuspetsialistide ootused uuele tervise- ja tööministrile?
Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president:
Eesti Õdede Liidu (EÕL) ootused töö- ja terviseministrile ei sõltu sellest, kes parasjagu ministri rolli täidab. Tervishoiusüsteemis on probleemid teada, neid on pikalt analüüsitud, nüüd on vaja teha otsuseid.
EÕL-i vaates on olulisim jätkata nii õdede väljaõppe kui ka õdede õiguste laiendamisega. Õdesid pole piisavalt haiglates, rääkimata sellest, et õed saaksid tegeleda ennetustööga, mis pikas plaanis aitaks Eesti inimestel kauem tervemalt elada. Lisaks on juba pikalt teada, et haigekassa tulubaas ning vananeva elanikkonnaga kaasnev suurem surve tervishoiuteenustele ei vasta teineteisele. Sama oluline, kui teenuste jätkumine piisavas mahus, on tervishoiutöötajate töötingimuste parandamine, et praegu töötavad õed ja hooldustöötajad tervishoiusüsteemis jätkaksid.
Soovime ministrile jaksu pooleliolevate otsuste vastuvõtmiseks, sh eriõe teenuse rakendamiseks ning tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistes tasakaalu hoidmiseks. Ootame, et enne järgmise riigikogu valimisi on uus kollektiivleping jõustunud.
Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees:
Ministri ameti pidamine on võrreldav pikema distantsi jooksmisega. Seda isegi seitsme-kaheksa töökuu puhul. Lennukas start jääb silma, aga ei pruugi alati kajastuda heas lõpptulemuses. Loodan väga, et uus tervise- ja tööminister suudab kiiresti ja põhjalikult valdkondade tegemistesse sisse elada, olulise vähemolulisest eristada ja sektori osapooli kaasates tegutsema asuda. Tervishoid on keerukas valdkond, kus kiirustada tuleb aeglaselt. Soovin Peep Petersonile tarkust, tarmukust ja kindlat meelt uues ametis. Väljakutseid saab kindlasti piisavalt olema.
Le Vallikivi, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees:
Ootan Peep Petersonilt sama, mida olen oodanud oma 20-aastase tööelu jooksul igalt ministrilt: et Eesti meditsiinis hakkaks osapooled lõpuks ometi tegema seda, mida on vaja teha, mille osas on raviasutusel regionaalne vastutus ja mis on kokku lepitud ning lõpetaks nende asjade tegemise, mis on neile juhuslikult pähe karanud, mis on lihtne, aga toob samas palju raha sisse ja mida juba meelsasti teevad ka kõik teised tervishoiuasutused. Nagu näha, siis seda on muidugi veidi palju oodatud, aga soovida võib ikka.