ÜKS KÜSIMUS | Kuidas võiks Ukraina meedikuid Eestis tööle võtta?

Arkadi Popov, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees:

„Ukrainast tulnud meedikute tööle vormistamisel on olulisimaks takistuseks eesti keele mittevaldamine. Tervishoiusüsteemis töötamisel on ülioluline suhtlemine patsiendiga ja korrektne dokumenteerimine. Ka selleks, et edukalt liikuda meedikudiplomi tõestamise suunas, on vaja läbida eksamieelne praktika ja edukalt sooritada eksam, milleks on vajalik eelnevalt omandatud keelekategooria.

Kõige olulisem panus, mida riik võiks teha Ukraina põgenike kiiremaks integreerimiseks Eesti elanikkonda ja tervishoiusüsteemi, on tasuta eesti keele intensiivsed kiirkursused, mis võimaldaksid Ukraina meedikutel paari-kolme kuu jooksul saada vähemalt A2-B1 taseme keeletunnistus. Samas võiks mõelda ka erandite lubamisele, juhul kui raviasutus on nõus võtma endale vastutuse konkreetse kolleegi tööle vormistamisel ka ilma nõutud keelekategooriata – seda juhul, kui inimene on kohustatud mõistliku aja jooksul keeleeksami ära sooritama ning talle on määratud individuaalne juhendaja raviasutuse poolt.“

Katre Zirel, Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor:

„Tallinnas olevad haiglad (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla) on kevadel teinud ühise pöördumise eelmise ministri poole, kus esitati ettepanekud seoses Ukrainast sõjapõgenikena Eestisse saabunud õdede ja ämmaemandate kiiremaks integreerimiseks Eesti tervishoidu ning nende kutsealaste oskuste rakendamiseks tervishoiuteenuse osutamises piiratud õigustega, kuid need arutelud on jäänud sisuliselt pöördumise tasemele.“

Ilona Pastarus, Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht:

„Tartu Ülikooli Kliinikum on valmis vastavalt riiklikele kokkulepetele, kui need sünnivad, tervishoiutöötajatest sõjapõgenikke rakendama nende eri- või kutsealasel tööl. Seni pakume võimalust tutvuda meie tervishoiusüsteemiga eespool nimetatud ametikohtadel. See on vähim, mis me praeguses julgeolekuolukorras teha saame. Samal ajal on oluline, et lisaks asutuste panusele on olemas ka riiklik tugisüsteem mõlemale osapoolele – nii sõja eest põgenejatele kui ka abikäe ulatavatele asutustele sujuvaks integreerumiseks.“

Piret Põldre-Vahur, Confido meditsiinigrupi personalijuht ja juhatuse liige:

„Meie riigis seatud reeglid, mis ei ole palju muutunud võrreldes rahuajaga, on võtnud lootuse ja peletanud Eestist ära arvukalt kõrgelt kvalifitseeritud Ukraina arste ja õdesid, kes on teistes Euroopa liidu riikides oma erialal tööd saanud. Tingimused, mis on seatud, et ainuüksi registreerida oma huvi või saada võimalust asuda õppima, on nii piiravad, et lõpuks ei jäägi esitatud võimalusest midagi järgi.

Kui Lätis oli augusti keskpaigaks saanud loa töötada arsti või hambaarstina 113 Ukraina meedikut ja lähemal ajal nähakse ette veel täiendavalt 35-le arstile loa andmine, siis Eestis oli selleks ajaks kirjalik taotlus vastu võetud 11 arstilt ja 12 hambaarstilt. Taotlusest kutse andmiseni ootab aga veel pooleaastane teekond praktilises õppes ja eestikeelse teoreetilise arstieksami läbimine. Ka selle pika protsessi edukas läbimine annab arstile õiguse töötada vaid üldarstina, mitte eriarsti erialal, mille ta on kodumaal omandanud.

Ukraina õdedele Eestis välja pakutud koolitusprogrammi kvalifitseerumiseks olid suur osa Ukraina õdesid kas liiga vähese või liiga kõrge haridustasemega – vähesed, kes läbi ette antud “šablooni” mahtusid. Ja ka neil õnnelikel, kes kursusele pääsesid, seisab ees pooleteise-aastane kooliõpe enne, kui saab sooritada kutseeksami ja taas õena tööle asuda. Seni tuleb leppida lihtsamate tööde ja selle võrra madalama töötasuga.

Minu hinnangul tuleks tervisehoiutöötajate puuduse olukorras leida lahendus, kuidas Ukraina sõjapõgenikest meedikute kompetentsi kõige paremal moel rakendada.

Näeme seda kui võimalust aidata Ukraina meedikuid, aga ka oma tervishoiusüsteemi. Kaasame erinevaid osapooli (riiklikke haiglaid ja koolitusasutusi, erameditsiini asutusi, fonde, mittetulundusühinguid jne), et leida efektiivselt toimiv lahendus, mis kindlustab nii ravikvaliteedi kui süsteemi avatuse teistest riikidest Eestisse tulevatele meditsiinitöötajatele."

Tarmo Tohver, Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees:

„Pea igapäevaselt selgitame tööotsijatele seaduse regulatsioone ja meie organisatsioonis töötamise võimalusi. Selleks, et väljaspool Euroopa Liitu hariduse saanud tervishoiutöötajad saaksid tervishoiuasutusse tööle asuda ja teha erialast tööd, peavad nad olema kantud eesti tervishoiutöötajate registrisse. Kõigepealt tuleb neil pöörduda Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole, kes hindab hariduse vastavust. Seejärel tuleb kvalifikatsiooni hinnang koos teiste dokumentidega saata Terviseametile, kes suunab isiku vastavuseksamile, mis koosneb tööpraktikast ja eksamist ning toimub eesti keeles. Probleemiks on see, et praktikabaase on Eestis vähe ja selle tõttu võtab tööpraktikale pääsemine rohkem aega.

Ukraina sõjapõgenikel puudub eesti keele oskus, aga tasuta eesti keele kursusi pakub Integratsiooni Sihtasutus ja ajutise kaitse saajatele on kohanemisprogrammi raames avatud registreerimine A1 taseme eesti keele kursustele. Keeleseaduse nõuete kohaselt peavad ämmaemandad ja meditsiiniõed valdama eesti keelt B2 ja arstid C1 keeleoskustasemel. Vajaliku keeleoskuse omandamine on aeganõudev protsess ning selle saavutamine on suur väljakutse.“

Margit Suhhostavets, Pärnu Haigla kommunikatsioonispetsialist:

„Tervishoiutöötajate kvalifikatsioon on väga olulised, ainult nii saame tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise. Kolmandatest riikidest pärit arstide ning õdede töötamine on Eesti reguleeritud erinevate seadusandlike aktidega, mis annavad head suunised, kuidas huviline Eestis tervishoiutöötajana töötada saab. Pärnu Haigla lähtub nendest reeglitest.“