ÜKS KÜSIMUS | Kui palju on tõusnud haigla energiakulu? 11 haiglajuhti pakuvad probleemile lahendust

Med24 uuris enamikest Eesti haiglatest: kui palju on tõusnud sellel aastal energiakulu? Haiglajuhid rääkisid ka, mida energiahindade tõus nende haiglale tähendab ja milline võiks olla probleemi lahendus.

Agris Peedu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees:

Kui 2021. aastal maksime elektrienergia eest enam kui miljon eurot rohkem kui 2020. aastal, siis käesoleval aastal maksame elektrienergia eest kindlasti üle kolme miljoni eurot enam kui aastal 2021. Kui võrrelda käesoleva aasta augusti elektrikulu möödunud aasta augusti kuluga, siis kasv on olnud 3,7 korda ehk 267% ning kuine kulu on suurenenud umbes 600 000 euro võrra.

Regionaalhaigla tulud kujunevad osutatud tervishoiuteenuste põhjal. Tervishoiuteenuste hindades ei ole kommunaalkulude hinnatõusust lähtuvaid muutusi veel Haigekassa poolt tehtud, kuid arutelud on juba toimunud ning oleme otsuste ootel. Püsiv hinnatõus mõjutaks negatiivselt eelkõige haigla investeerimisvõimekust. Kindlasti peaks Haigekassa esimesel võimalusel vaatama üle raviteenuste hindades kommunaalkulude komponentide hinnad ja need ajakohastama.

Olulisi elektrienergia kasutamise kokkuhoiu meetmeid on haiglatingimustes keeruline planeerida, sest meditsiiniseadmed peavad ravitegevuseks töötama ning ventilatsioon ravi- ja tööruumides tuleb ka tagada. Ravikorpuste rekonstrueerimistel oleme teinud aastate jooksul palju parendusi, et olla energiasäästlikumad, kuid kindlasti saame nii suures organisatsioonis teadlikuma käitumisega olla veidigi energiasäästlikumad.

Johann Sulling, Tartu Ülikooli Kliinikumi äriarendus- ja haldusjuht:

Võrdluseks: 2021. aastal kulus Tartu Ülikooli Kliinikumil elektrienergiale (ilma käibemaksuta) juunis 153 540 eurot, juulis 324 619 eurot ja augustis 183 626 eurot. 2022. aasta juunis 404 269 eurot, juulis 516 869 eurot ja augustis 812 898 eurot.

Tartu Ülikooli Kliinikumi prioriteet on tagada patsientide ravi. Seega tuleb tagada tervishoiuteenuse jätkusuutlikkus ka olukorras, kus elektrihinnad on kõrged. Suurenenud energiahinnad ei ohusta veel haigla toimimist, kuid sunnivad tegema kärpeid muudes valdkondades. Ilmselt mõjutavad energia eest enammakstavad summad nii järgmise aasta investeerimiseelarvet, kui nõuavad ka kulude kokkuhoidu. Ravitegevust ja personalikulusid ei tohiks need kokkuhoiud praegu veel mõjutada.

Lahendusi võib olla mitmeid. Näiteks lühiajaliselt erakorralist kasvanud sisendkulude kompenseerimine. Kui energiahinnad peaks jääma püsivalt praegusele kõrgele tasemele, siis oleks vaja ka Eesti Haigekassa hinnakirja ümberarvutamine kasvanud energiakulude leevendamiseks.

Kliinikum ise võtab plaani ruumide valgusallikate üle vaatamise ja võimalusel asendamise. Järgnevatel aastatel loodame paigaldada päiksepaneele. Arutame ka talvise kütmisperioodi temperatuuri marginaalset langetamist ning suvise jahutustemperatuuri tõstmist.

Märt Kõlli, Kuressaare Haigla juhatuse liige:

2022 I poolaasta elektrienergia kulu moodustas 139 561 eurot ja tarbimine oli 671 MWh. Aasta tagasi samal ajal olid kulud 82 859 eurot ning tarbimine 702 MWh. Kasv antud perioodil 168% ehk 56 701 eurot. Siiski juhin tähelepanu, et I poolaasta 2022 ei sisalda tänaseid, ekstremaalseid elektrihindu.

Esimene faas elektrienergia kulude kasvus algas juunis 2021, mis päädis detsembri 2021 rekordiga, peale mida stabiliseerusid kulud natuke madalamatel tasemetel ja uus negatiivne laine algas mais 2022, mille ekstremaalsus väljendus just juulis ja augustis 2022, ning jätkub septembris käesoleval aastal.

Lahenduseks on siiski energihinna sisendite ulatuslik reform – tuleb leida lahendusi nii kauplemissüsteemi (Nord Pool), kui CO2 kvoodikauplemise anomaaliate leevendamiseks. Rohepööre vajab pausi. Ja nimetatu puudutab kõiki Eesti inimesi.

Haigla majanduses paraku säästuvariandid praktiliselt puuduvad, üldvalgustuse mahakeeramine ei anna just märkimisväärset kokkuhoidu. Esimese päikesepargi oleme tööle pannud, aga nagu teame, on enegiamahukatel kuudel viimase tootlus tagasihoidlik.

Toetused saavad antud olukorras olla vaid ajutised meetmed. Meie puhul kompenseerimaks Tervisekassa hinnakirjas arvestatud elektrienergia komponendi maksumust tänase olukorras on see summa 200 000 eurot, mis paraku ei arvesta kõigi sisendkulude kasvu – elektrienergia hind mõjutab kõiki meie partnereid, kelle teenused on oluliselt kallinenud, toiduained vähemalt 30%, muud sisseostetavad kaubad ja teenused umbes 20%. Ja see on alles algus. Inflatsiooni mõjud alles hakkavad oma tõelist palet näitama.

Arvi Vask, Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige:

2022. aasta augusti elektriarve oli kõigi tasudega kokku 70 345 eurot, tarbimine 110,343 Mwh, 2021. aasta augusti elektriarve koos kõigi tasudega oli 21 056 eurot, tarbimine 103,349 Mwh. Kallinemine seega 230%. Küünlavalgel töötama veel ei pea, aga haigla eelarve muutub pingeliseks.

Priit Tampere, Viljandi Haigla juhatuse esimees:

Energia hinna muutumist iseloomustab vast kõige reljeefsemalt Viljandi haigla hetkel kõige viimane, augustikuine elektriarve. Kui 2021. aasta augustis oli kogu haigla elektrikulu 194 294 kWh, mille eest tasusime koos võrgutasudega 28 350 eurot, siis 2022. aasta augustis olid arvud vastavalt 210 579 kWh ning 105 790 eurot. Arvestatud on nii meie peahoone, Jämejala majade kui ka Ida-Virumaa ja Tallinna osakondade kulu.

Selline hinnatõus paneb haigla väga raskesse seisu, kuid ohtu, et rahapuudusel tuleb ravi seisma panna, ei ole. Kindlasti me vaatame, kuidas oma elektritarbimist optimeerida, kuid seda ei saa kindlasti teha patsientidele osutatava arvelt. Seda, kuidas uues olukorras toime tulla ning kas on võimalik saada toetust või lisarahastust, on plaanis aru pidada ministeeriumi ja haigekassaga.

Inge Suder, Ida-Tallinna Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht:

ITK elektriarved on võrreldes eelmise aastaga kasvanud isegi üle kolme korra (näiteks augustikuu muutus on 343%).Oleme viimastel aastatel panustanud energia kokkuhoidu, eelkõige soojuspidavuse parandamisse, läbi erinevate investeeringute. Viimase suurema investeeringuna uuendatakse näiteks Magdaleena D-korpuse soojussõlm ja välispiirded.

Täiendava kokkuhoiuvõimalused saavad haiglas olla väiksemate ruumide ja alade lõikes. Me väga loodame, et patsientide raviga seotud ruumide temperatuuri ja valgustust mõjutavaid otsuseid siiski käesoleval talvel tegema ei pea ning me ei hakka patsientide pealt ei valgust vähendama ega sooja reguleerima.

Tõsi ta on, et ITK hoonete kompleks on vananenud ning tänapäevast energiasäästlikku keskkonda on meil luua väga keeruline. On ju vananenud hooned ka üks põhjuseid, miks on plaanis uue Tallinna Haigla ehitus. Infoks veel, et Tallinna linn esindas riigihankes „Elektrienergia ostmine“ läbiviimiseks muuhulgas ka aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla. Vastavalt riigihanke alusdokumentidele ostetakse kogu vajaminev elektrienergia hankelepingu perioodil Nord Pool Spot kodulehel avaldatud Eesti piirkonna vastava kuu keskmise hinnaga, millele lisandub müüja teenustasu.

Ago Kõrgvee, Narva Haigla juhatuse esimees:

Elektrienergia tõusu on tunda saanud ka Narva haigla, kus elektriarved on kasvanud ligi 5 korda. Kui nii edasi läheb, on haigla sunnitud tasuma elektriarveid arenduse arvelt. Kui 2020. aasta augustikuu elektriarve (ilma reaktiivenergia ja võrguteenuseta) oli 8640 eurot ja 2021. aastal 18 583 eurot, siis selle aasta augustikuu arve oli 77 896 eurot.

Haigla ei saa peaaegu üldse vähendada elektritarbimist, sest kogu haigla tegevus põhineb elektril. Haiglasiseselt toimus arutelu teemal, milliseid viise elektritarbimise vähendamiseks kasutada.

Otsustati, et võimaluse korral asendada tavalised lambid LED-lampidega nendes ruumides, kus seda veel tehtud ei ole. Samuti otsustati paigaldada ruumidesse ja õue liikumisandurid. Oluline on ka personali endi motiveerimine ja koolitamine elektri säästmiseks – selleks paigaldatakse haiglasse infosildid.

Samuti plaanib haigla pöörduda Terviseameti ja linna poole, et välja selgitada, millist abi antud probleemi lahendamisel võiks loota.

Arkadi Popov: Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees:

Lääne-Tallinna Keskhaigla energiakulud 2021. aasta esimesel poolaastal olid 726 200 eurot, 2022. aasta esimesel poolaastal aga 1 132 000 eurot. Seega on 2022. aasta I poolaasta energiakulud umbes 56% suuremad kui eelmisel aastal samal perioodil.

Haigla töötab 365 päeva aastas ööpäevaringselt, osutades elutähtsat teenust, millest sõltub patsientide elu ja tervis. Seetõttu peame jätkama oma tööd täies mahus ja ilma piiranguteta ka kõrgete energiahindade tingimustes.

Kuna elektrienergiast sõltub otseselt diagnostilise ja raviaparatuuri töö, ei ole haiglal võimalik energiakuludelt kokku hoida. Olulisel määral kasvanud energiakulud tähendavad seda, et kokkuhoid peab paraku tulema arengute, investeeringute ning personali palga- ja koolituskulude arvelt. See on keeruline olukord, sest juhul, kui mitmed investeeringud jäävad tegemata, satub kahjuks löögi alla haigla jätkusuutlikkus ja areng – aparatuuri väljavahetamine, efektiivse ja mugava töö- ja ravikeskkonna loomine, personali motiveerimine jne.

Oleme arutanud, et üheks lahenduseks, mis aitaks olukorda mõnevõrra leevendada, on täiendavate päikesepaneelide paigaldamine meie hoonete katustele. Juba praegu kasutame päikesepaneele täiendava elektrienergiaallikana Lääne-Tallinna Keskhaigla koosseisu kuuluvas Põhja-Tallinna tervisekeskuses. Siiski peab tõdema, et päikesepaneelide tagasihoidlik tootlikkus kahjuks ei võimalda olulisel määral kompenseerida selle hoone reaalseid elektrienergia vajadusi, pigem on see seni olnud sümboolne panus rohepöörde programmi.

Tervisekassa on meile kinnitanud, et ei jäta haiglaid hätta, vaid osaliselt hakatakse energiahindade tõusu haiglatele kompenseerima. Selline abi on haiglatele küll suureks toeks, kuid teiselt poolt ei ole see õiglane maksumaksja suhtes, sest haigekassa raha tuleb sotsiaalmaksust, mis on mõeldud pensionideks, raviteenuse osutamiseks ja erinevateks sotsiaaltoetusteks. Tekib küsimus, kas on õigustatud, et sotsiaalmaksu hakatakse kasutama selleks, et tasuda haiglate elektriarveid. Pigem näeksin lahendusena, et haiglate ja teiste elutähtsate teenuste osutajate elektriarvete kompenseerimine võiks toimuda Eesti Energia suure kasumi arvelt.

Jan Põlluste, Pärnu Haigla haldusteenistuse juhataja:

Pärnu Haigla põhiline elektrikulu on seotud meie baastarbimisega, kuna vaja on 24/7 töös hoida diagnostikaseadmed, meditsiiniline aparatuur, tehnosüsteemid, valgustus ja hulk muid pideva voolutarbimisega seadmeid, kust ei ole võimalik olulist kokkuhoidu tekitada ilma meditsiinilist tegevust piiramata. Mistõttu tulevik on tume ja kindlasti ootab meid energiakulude kohalt 2022. aasta eelarves ees suur miinus võrreldes prognoosiga, kuid hakkama peame saama.

Pärnu Haigla on juba aastaid hinnanud elektrienergia hinnariski oluliseks ning seetõttu hankinud elektrit fikseeritud hinnaga. Kuni käesoleva aasta juuni lõpuni kehtiski fikseeritud hinnaga leping. Kevadel läbi viidud riigihankele, millega sooviti osta elektrienergiat fikseeritud hinnaga, ei laekunud ühtegi pakkumust. Hetkel ostab Pärnu Haigla elektrienergiat börsihinnaga.

Meie puhul kahe aasta juunikuu arveid võrrelda ei ole mõtet, kuna siis kehtis ühesugune fikseeritud hind. Elektrikulude kasv väljendub juuli ja augusti arveid võrreldes. Kui 2021. aasta juulikuus tarbitud 597 MWh eest tuli tasuda 22 927 eurot, siis selle aasta juuli arve oli 126 245 eurot (531 MWh). 2021. aasta augusti arve oli 20 403 eurot (531 MWh) ja selle aasta augusti arve 213 640 eurot (564 MWh).

Margot Bergmann, Põlva Haigla juhataja:

Põlva Haigla viis 2021. aasta lõpus läbi hanke elektrienergia ostmiseks ja tänu sellele on meil hetkel fikseeritud pakett. Tõsi on, et elektrienergia hind on aastataguse ajaga küll kallinenud, aga meie haigla puhul ei küündi numbrid kosmilistesse kõrgustesse.

Küll aga ei saa vaadata elektrihinna tõusu isoleeritult – paratamatult toob see kaasa kasvu ka väga paljudes teistes teenuste-toodete hindades. Lisaks teame, et lähiajal on tõusmas ka vee ja soojuse hind, mis mõjutavad haigla käekäiku väga olulisel määral, sest moodustavad protsentuaalselt suure osakaalu kogukuludest.
Oma tarbimise on haigla üle vaadanud ning kokkuhoiukohtadega tegeletakse pidevalt, aga ka seal tuleb ühel hetkel piir ette, kust edasi saab minna ainult täiendavate investeeringutega. Paraku on aga väiksematel haiglatel investeerimise võimekus niigi piiratud.
Kuigi elektrienergia hind ja eeldatav kogus olid meil teada juba eelarve koostamise ajal ning seda oskasime planeerida, siis kõikide muude teenuste hinnatõus ja läbiviidavate hangete oluline kallinemine paneb Haigla keerulisse olukorda. Vajaminevatest summadest on täna veel vara rääkida, kuid kindlasti võib väita, et tervishoiuasutustel sel sügis-talvel riigi poolset abi vaja läheb.

Koit Oras, Ida-Viru Keskhaigla haldusjuht:

Ida-Viru Keskhaigla kulud seoses elektrihindade tõusuga on kindlasti kasvanud, kuid täpseid suurusjärke on ilma põhjaliku analüüsita raske hinnata. Eelmisel aastal valmisid meil kaks uut korpust Ahtme üksuses ning selle aasta alguses läks üks olemasolev korpus jällegi rekonstrueerimisele – see kõik on mõjutanud haigla energiatarbimist ning lihtsustatud võrdlused aastaste energiatarbimiste lõikes ei ole meie haigla puhul asjakohased. Näiteks, kui võrdleme eelmise ja selle aasta suveperioode, siis eelmise aasta suvekuude elektriarved olid mõistlikkuse piires. Selle aasta suvekuude arved on vastavuses turuolukorraga. Elektrihinnad on tõusnud kiiremini, kui oleme eelarvestanud.

Suur osa Ida-Viru Keskhaigla kasutuses olevast pinnast on kaasaegselt rekonstrueeritud ja vastab energiatõhususe nõuetele – meil puudub otsene vajadus täiendavate säästmise meetodite kaardistamise järele. Haigla on viimastel aastatel investeerinud suuri summasid uute korpuste ehitusse ja vanade korpuste rekonstrueerimisse, et tagada parim ravikvaliteet ja meie taristu energiatõhusus. Kõik uued ja rekonstrueeritud hooned on varustatud kaasaegsete soojustagastusega ventilatsioonisüsteemidega, hooned on nõuetekohaselt soojustatud ning kasutusel on energiasäästlikud LED valguslahendused.

Meie eesmärk on tagada patsientidele kvaliteetne raviteenus ja olenemata sellest, kas energiahinnad on kõrged või madalad – ravikvaliteedi arvelt me kompromisse teha ei saa.