ÜKS KÜSIMUS | Kas vaktsineerijaid premeerida või kaitsepookimata inimesi piirata? (1)

Med24 küsis tervishoiuvaldkonna spetsialistidelt, mida arvavad nemad - kas vaktsineerimata inimestele tuleks hakata vaktsineerimise eest pakkuma hüvesid või tuleks neile kehtestada täiendavad piirangud?

Raul Adlas, Tallinna Kiirabi peaarst:

Ma ei ole käitumisala ekspert, seetõttu ei põhine minu arvamus eriti ühelgi teaduspõhisel analüüsil. Aga mulle tundub, et võiks rakendada põhimõtet "eesmärk pühitseb abinõu", kus kõhklejate rühmale antakse võimalus mõistliku kompensatsiooni eest manustada kaks vaktsiinidoosi. Tervishoiuteenuste vautšer - hüvitada näiteks hambaravi arve X euro ulatuses.

Paralleelselt sellega rakendada aga piiranguid kõigile neile, kes ei ole vaktsineeritud. Seda sellepärast, et kõnealuse vaktsineerimisega ei soovi me kaitsta ainult vaktsineeritut ennast, vaid ühiskonda tervikuna. Ühiskonnal peab olema õigus ennast kaitsta potentsiaalselt ohtlike ühiskonnaliikmete eest. Alkoholi joomist täiskasvanutele me ei takista, aga keelatud on alkoholijoobes juhtida autot – sellega kaitseb ühiskond ennast sellise isiku võimalike kaineid ühiskonnaliikmeid kahjustavate tegude eest. Analoogselt peaks takistama vaktsineerimata inimese tegevust ühiskonnas. Vaktsineerimise pass on siin heaks instrumendiks.

Samas peaks ka selle passi ehtsust võimalusel kontrollima. Näiteks rutiinsel arsti visiidil tuleks muude vajalike analüüside kõrval kontrollida ka antikehade olemasolu, et vältida "ostetud" või väljapetetud vaktsineerimistunnistuste levikut. Võltspassi avastamisele peaks järgnema karistus nii selle omanikule kui vaktsineerimisprotsessi reeglitest kõrvalekaldunud tervishoiuteenuse osutajale.

Marje Oona, perearst, peremeditsiini kaasprofessor:

Arvamused ja töötavad lahendused võivad olla erinevad, isiklikult arvan, et paremat tulemust võiks anda hüvede ja piirangute kombinatsioon. Näiteks kõigile vaktsineeritud eakatele hambaravi soodustus. Teiselt poolt tuleks aga eelkõige järgida juba kehtestatud meetmeid ja piiranguid (nakkusohutuse ja vaktsineerimistõendite kontroll, maskide kasutamine). Ma arvan, et kaaluda tuleks ka vaktsineerimata isikutele isolatsiooni ajal haigushüvitise maksmise lõpetamist. Praegu nemad saavad COVID-19 haigega kontakti järgselt olla kodus tasustatud isolatsioonis, vaktsineeritud kolleegid aga peavad tegema ka nende töö.

Andres Merits, rakendusviroloogia professor:

Need ei ole küsimused, mis puudutavad minu ekspertvaldkonda, pigem psüholoogia uurijaid, juriste, majandusvaldkonda ja poliitikuid. Minu vastus piirduks vaid sellega, et kõik sõltub sellest, mis on rakendatud meetme lõpptulemus. Viimane sõltub aga eelkõige sellest, kuidas muutub vaktsineeritud vanemaealiste arv. Kui rahaline hüve toob vanemealisi vaktsineerima, siis on see hea. Samas ma kahtlen, et täiendavad piirangud vaktsineerimata riskirühma inimesi vaktineerimisele toovad. Seega on selle lähenemise efekt pigem ajutine, viiruse pidurdamisega lükatakse probleem edasi või "määritakse laiali" pikemale ajale.

Eero Merilind, perearst:

Vaktsineerimata inimesi on võimalik meelitada (pakkuda hüvesid või raha või kingitusi), hirmutada (piirangud, trahvid, karistused), õpetada (nõustada, selgitada, miks ja kuidas vaktsineerimine kaitseb inimest ennast ja tema peret). Eestis, erinevalt Skandinaaviamaadest, ei ole haiguste ennetamine eriti kõrgel tasemel ning on puudujääke terviseprogrammide rahastamisel. Näiteks gripi vastu vaktsineerimist pole tänaseni kunagi varem riiklikult toetatud. Eestis on näiteks Ravimiamet väljendanud seisukohta, kus vaktsineerimisele meelitavad tegevused on ebaseaduslikud ja karistatavad. Kuna õpetamine ja selgitamine on oluliselt keerulisemad, siis millegipärast on valitud hirmutamise strateegia.

Kui tõesti soovime tõsta ühiskonnas vaktsineeritute arvu, siis tuleks kasutada samasuguseid meetodeid, nagu poliitikud kasutasid valmistel valmistulemuse saamiseks ning tuleks kokku panna tippjuhtidest vaktsineerimise meeskond, anda neile eelarve ja vabad käed tegutsemiseks.