Perearst Karmen Joller oli esimeste vaktsineeritute seas. Foto: Raigo Pajula
Perearst Karmen Joller oli esimeste vaktsineeritute seas. Foto: Raigo Pajula

ÜKS KÜSIMUS: Kas COVID-19 vastu vaktsineerimine peaks olema meedikutele kohustuslik? Täiendatud! (1)

Prantsusmaa muudab koroonavaktsineerimise meditsiinitöötajaile kohustuslikuks - kas sama teed peaks minema ka Eesti?

Avaldatud Viimati uuendatud

ERR kirjutas möödunud nädalal, et Prantsusmaa muudab koroonavaktsineerimise meditsiinitöötajaile kohustuslikuks. Uurisime, mida arvatakse sellise meetme rakendamisest Eestis.

Kas COVID-19 vastu vaktsineerimine peaks olema meedikutele kohustuslik?

Jaan Sütt, Eesti Arstide Liidu president:

Meditsiinitöötajatest on tänaseks lasknud ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida üle 90%, mõnedel erialadel isegi 100% töötajatest. Eesti Arstide Liit leiab, et riikliku regulatsiooni jaoks vajadust ei ole, kuna see ei ole hetkel põletavaim probleem Eesti tervishoius. Vaktsineerimine peaks olema meedikutele tungivalt soovitatav ja selle saavutamiseks peab tegelema pideva selgitustööga.

Soovime oma eeskujuga julgustada teisi valdkondi tegema sama – töötajate kõrge vaktsineerituse tase aitab lahti hoida koolid, kultuuriasutused ja nii ära hoida riigi lukku mineku.

Karmen Joller, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige:

Vaktsineerimine peaks olema meedikutele kindlasti kohustuslik ja mitte ainult neile - kohustuslik peaks vaktsineerimine olema kõikidel elualadel töötajatele, kes igapäevaelus puutuvad kokku haavatavate ühiskonnagruppidega (näiteks sotsiaaltöötajad, hooldusasutuste töötajad jne). Ja siin ei peaks rääkima mitte ainult COVID-19 vastastest vaktsiinidest, vaid ka muudest vaktsiinidest (näiteks gripivaktsiin, leetrivaktsiin jne).

Mis puutub meedikutesse, siis üldiselt on meedikud head vaktsineerijad. Ka praegu on COVID-19 vastu vaktsineerinud end umbes 90% arstidest, ämmaemandatest ja õdedest. Mittevaktsineeriv meedik on ikkagi erandlik nähtus - meedikud teavad, mis neile ja nende patsientidele hea on.


Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president:

Eesti tervishoius valitsevat raha ja inimeste puudust arvestades tuleb alati kaaluda, mida on mõistlik ühtselt reguleerida ja mida mitte. Hetkel valitseb selles osas totaalne loogikapuudus. Töökeskkonna analüüse peab tõesti iga tööandja tegema, aga vaktsineerimise teemal on mõistlik vältida raha kulutamist igal tööandjal eraldi analüüsiks, reeglite kehtestamiseks, juristide palkamiseks ja vaidlemiseks. Mõistlik on kokku leppida tervishoiusüsteemi üleselt, sh arvestades, et meil ei ole piisavalt tervishoiutöötajaid (!) ning seega tuleb ka paika panna, milliseid meetmeid ja kus saab ja tohib kasutada.

EÕLi volikogu arutas teemat juba juunis ja ühiselt leiti, et üle Eesti tuleb otsustada ühetaoliselt, millises töökohas töötamisel on vaktsineeritus eelduseks ja kus saab/tohib kasutadada muid meetmeid.


Urmas Sule, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees:

Täna oleme ikkagi väga selgelt selles seisus, kus ainuke teaduspõhine vahend COVID-19 nakkuse ärahoidmiseks, kõige kindlam vahend on vaktsineerimine. Inimestele ei meeldi kasutada selliseid termineid nagu "kohustuslik". Mina ise olen sügavalt seda meelt, et tervishoiutöötajad peaksid selles olukorras näitama eeskuju teistele ja eeskuju näitamine tähendab mitte ainult enda vaktsineerimist, vaid ka teiste üles kutsumist vaktsineerima. Tervishoiutöötajad peaksid olema vaktsineerimises ja selle propageerimises eesliinil.

Powered by Labrador CMS