Ukraina sõjapõgenike seas on esinenud soolenakkuste puhanguid

Terviseameti meedianõuniku Merilin Verniku sõnul on viimase kuu jooksul täheldatud Eestis osade nakkushaiguste esinemissageduse kasvu, mis on aga praegust olukorda arvestades ootuspärane.

„Viimase kuu jooksul on suurenenud näiteks soolenakkuste esinemine. Tegemist on olnud üksikute puhangutega sõjapõgenike seas, kõik tuvastatud puhangud on piiritletud ning kohalike elanike seas üldist haigestumise kasvu hetkel ei täheldata.“

Vernik lisas, et murekoht on Ukrainast saabunud inimeste vähene pöördumine arsti juurde ja vähene huvi tervisekontrollide vastu, mis võib suurendada nakkushaiguste leviku riski. „Üldjuhul aga on tõsiste nakkushaiguste korral sümptomid inimesele rasked ning kui Eestis oleks probleem nakkushaiguste levikuga, siis kasvaks ka arstile pöördumiste arv.“ Muret teeb ka see, et põgenikel pole raha, et osta ravimeid.

Verniku sõnul on hospitaliseeritud väheseid. Vastuvõtupunktides on vajanud meditsiinilist abi umbes 10% põgenikest.

Praeguseks on sõjapõgenike peamised arstile pöördumise põhjused olnud:

• Ärevus (hirm lähedaste heaolu pärast, sõjakoleduste nägemine, teadmatus tuleviku osas) – vajalik on psühhosotsiaalne kriisiabi
• Külmetushaiguse nähud (köha, nohu, palavik, lihasvalu) – sümptomaatiline ravi ja COVID-test
• Olmetraumad (kriimustused, kukkumised, muljumised) – enamus olid juba saanud esmast abi Poola piiril ning Eestis teostati haavapuhastus, sidemevahetus jms.
• Retseptivajadused (akuutsed mured, kuid ka krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine) – kiirabi saatis põgenikud edasi teadaolevate teenuseosutajate juurde.
• Rasedus (kuhu minna regulaarsele kontrollile) – kiirabi suunas ITK või LTKH naistekliinikusse.
• Kroonilised haigused, mis on ägestunud, sh ennekõike vererõhuprobleemid.
• Mõned püsiravid on katkenud ja vajavad jätkamist (dialüüs, vähiravi).