Ukraina Punase Risti juht: oleme muutunud maailma kõige kriisivalmimaks ühiskonnaks

Tema juhtimisel on Ukraina Punane Rist alates 2022. aastast pakkunud abi enam kui 13 miljonile inimesele, mis moodustab ligi kolmandiku Ukraina elanikkonnast. Punase Risti egiidi all tegutsevate vabatahtlike arv on kolme ja poole aastaga kasvanud 2 000-lt 10 000-ni.

“Maailma jaoks algas Ukraina sõda 24. veebruaril 2022. aastal, meie jaoks aga juba 2014. aastal,” sõnas Dotsenko alustuseks. Rindejoone pikkuseks on Ukrainas täna 1200 km ning okupeeritud on 19-20% riigi territooriumist ehk 110-112 000 ruutkilomeetrit. Umbes kuus miljonit ukrainlast on saanud rahvusvahelise põgeniku staatuse.

“Esimestel sõjapäevadel oli meie suurimaks ülesandeks elanike evakueerimine okupeeritud piirkondadest, millest on tänaseks mõned vabastatud ja mõned mitte. Evakuatsiooni käigus läks esimese 3-5 päeva jooksul liikvele umbes 10 miljonit tsiviilelanikku. See on väga suur hulk inimesi,” kirjeldas Dotsenko.

Targad valikud ja rasked otsused

Koostöös militaarvõimudega lepiti kokku evakuatsioonikoridorid, kuid relvarahu ei saabunud ning tund-tunnilt, kui olukord muutus, tuli teha väga tarku valikuid, et inimeste elusid mitte ohtu seada.

“See, et ma siin täna teie ees seisan, on meie julgeolekuinimeste targa töö ja militaarjõududega koostöö tulemus. Oleksime me Kiievist evakueerumisteed valides teinud teistsuguse valiku, siis mind siin poleks. Poleks olemas ka teisi Kiievis resideerunud Punase Risti töötajaid, kes täna oma igapäevast tööd teevad,” tõi Dotsenko näite elust enesest.

Samas tuleb sõjaväega koosööd tehes alati meeles pidada, et Punane Rist on humanitaarorganisatsioon, kes tegutseb humanitaarõiguse alusel ning relvastatud konfliktides pooli ei vali.

Maksym Dotsenko sõnul on kriiside, olgu need siis relvastatud konfliktid, looduskatastroofid või inimtekkelised hädaolukorrad, lahendamisel võtmetähtsusega eelnev planeerimine. “Me alustasime plaanide koostamist koos valitsusasutustega viis kuud enne sõja algust. Hoolimata sellest, et veel kuu aega enne sõja algust ma ei uskunud, et see algab,” sõnas Dotsenko ning lisas, et ka relvastatud konflikti ajal tuleb organisatsioonil tegeleda üleujutustes kannatanute abistamisega, vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumisega, toiduabi jagamisega vähekindlustatutele jms n-ö igapäevasema tegevusega.

Punasel Risti tööl on Ukrainas kaks põhisuunda – Punase Risti liikumise koordineerimine ja koostöö valitsusasutustega, lisaks rahvusvahelise abi vahendamine. Sõja algul saabus abi nii palju, et selle jaotamisega toimetulemine oli organisatsiooni jaoks tõeline katsumus – seati sisse kesklaod, logistikasüsteem, tarneahelad.

Professionaalsed hädaolukordadele reageerimise meeskonnad

“Varasemalt ei mõistnud kumbki osapool, ei valitsusasutused ega Punane Rist täielikult, kuidas me saame üksteisele kasulikud olla. Nüüd aga koostöö sujub. Meie jaoks oli oluline selgitada, et oleme sõltumatud, erapooletud ja neutraalsed. Kuid samal ajal pidime ka oma suutlikkust tõestama. Sõja puhkedes polnud meil sobivaid sõidukeid, varustust ega kogemust. Tänaseks on see kõik olemas ning me oleme riiklikule häirekeskusele, päästeteenistusele ja tervishoiuasutustele usaldusväärseks ja väärtuslikuks partneriks,” selgitas Maksym Dotsenko. “Planeerimise käigus tuleb mõelda pisiasjadele ja detailidele, hiljem, plaane ellu rakendades, muutuvad sellised asjad väga oluliseks.”

On kokku lepitud, et Punase Risti meeskondadel on lubatud viibida rünnakupiirkondades ning koordineerida seal vabatahtlike tegevust. Iga rünnaku järel soovivad sajad spontaansed vabatahtlikud, kel puudub väljaõpe ja varustus, kannatanuid aidata. Häirekeskus ega päästeteenistus nendega tegeleda ei jõua, see on antud Punase Risti ülesandeks.

Dotsenko sõnul on Punase Risti hädaolukordadele reageerimise meeskonnad praeguseks väga professionaalselt ette valmistatud ning hea varustusega, pakkudes riigistruktuuridele täiesti asjakohast abi ja tuge. "Anname esmaabi, toimetame kannatanuid haiglasse, varustame kohalikke elanikke vajadusel kütuse, vee ja toiduga. Toitu ja vett jagame vajadusel ka rünnakupiirkondades töötavatele riiklike asutuste töötajatele.”

“Oluline samm oli see, et võtsime nende meeskondade juhid ja asejuhid palgale, sõlmisime nendega töölepingud. Varustus on kallis, seda on palju ja keegi peab selle eest vastutama,” viitas Maksym Dotsenko olulisele nüansile.

Tegevuse keskmes on inimene

Suure osa Ukraina Punase Risti tööst moodustavad esmaabiõpe ja elanikkonna miiniriskidest teavitamine. “Me oleme kogukondlik organisatsioon ning inimestele kõige lähemal.”

Dotsenko rõhutas, et mõelda tuleb ka Punase Risti töötajate igapäevaelu korraldamisele. “Inimene, kes oma lähedaste või ka koduloomade pärast muretseb, ei saa sajaprotsendiliselt tööle pühenduda. Oleme aidanud organisatsiooni töötajate perekondi evakueerumisel, pereliikmete ühendamisel, pakkunud vajadusel peavarju.”

Nii pikaajaline sõjalise konflikti piirkonnas tegutsemise kogemus, mida keegi tegelikult sellises ajaraamis ette kujutada ei osanud, on muutnud Ukraina praeguseks maailma kõige kriisivalmimaks ühiskonnaks ning Ukraina Punasel Ristil on selles olukorras üsna oluline roll kanda, on Dotsenko kindel.