Ukraina meedikutele kaalutakse erinõuete võimaldamist, töötamise pädevusreegleid ei muudeta

Ka eile toimus sotsiaalministeeriumis kohtumine tervishoiu tööandjate, erialaseltside, tervishoiu kõrgkoolide ja Tartu Ülikooli esindajatega. „Tervishoiutöötajana, st arstina, õena, ämmaemandana või hambaarstina ei ole hetkel võimalik Ukraina põgenikke tööle võtta,“ tõdes sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Katre Trofimov.

„Võttes arvesse, et sõjapõgenikest arstide ja õdedega koos jõuab Eestisse ka suur hulk ravi vajavaid inimesi, kellele teenuse pakkumiseks on juba praegu lisatööjõudu vaja, kohtume osapooltega väiksemas ringis uuesti, et arutada, kas praeguses massilise sisserände hädaolukorras võib olla vajadus kehtestada ajutiselt mõningaid tavapärasest erinevaid nõudeid, et oleks võimalik kaasata Ukraina sõjapõgenikke, st ajutise kaitse saanud mujal registreeritud tervishoiutöötajaid tervishoiuteenuse osutamisele juhendava tervishoiutöötaja vastutusel.“

Trofimov lisas, et seaduse tasemel kehtivate peamiste pädevusreeglite muutmist Euroopa Liidust väljastpoolt tulnud tervishoiutöötajate tunnustamiseks ja registreerimiseks Eestis osapooled vajalikuks ei pidanud. „Seega täpsustame koos võimalusi töötamiseks kehtivate reeglite raames ja paralleelselt kaalume ka ajutisi leevendusi põgenike lõimimise kiirendamiseks, sh keeleküsimuse lahendamiseks. Samas tuleb ka mõelda, kuidas kaasata neid süsteemi selliselt, et nad saaksid soovi korral edaspidi sujuvalt Eesti meditsiinisüsteemis jätkata.“

Praegu saavad raviasutused palgata tervishoiu taustaga inimesi enda juurde erinevates toetavates rollides, mis võimaldab neil juba süsteemiga tutvuda, alustada kvalifikatsiooni tunnustamise protsessi ja eesti keele õpinguid ning seda tuleks teha viisil, et seda saaks hiljem tõendada ka keeleoskuse nõude täitmisel.