Turism, kliimasoojenemine ja immuunpuudulikkus aitavad leišmaniaasil Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse levida
Viimastel aastakümnetel on Euroopas kasvanud troopiliste haiguste, nagu dengue, malaaria ja chikungunya esinemissagedus. Kliima mõjutab patogeene kandvate putukate levikut, kuna nende elutsükkel on otseselt seotud temperatuuri ja niiskusega.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Leišmaniaas on üks troopilistest haigustest, mis on temperatuuride soojenemise tõttu Euroopas levima hakanud. Haigust põhjustab algloom, mis kandub edasi flebotomiin-liivakärbeste hammustuste kaudu, vahendab Forte.
Erinevalt teistest troopilistest infektsioonidest esineb Lõuna-Euroopa riikides leišmaniaasi zoonootilise haigusena, kandudes loomadelt inimestele. Peamisteks inimeste nakatajateks on koerad. Kõige soodsamad paigad parasiidi edasikandumiseks ongi kohad, kus on palju sääski ja koeri.
Viimastel aastatel on täheldatud leišmaniaasi juhtude arvu suurenemist Euroopas selle haiguse endeemilistes piirkondades, nagu Portugal, Põhja-Itaalia, Kreeka ja Balkan. Kuid Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) 2022. aastal läbi viidud uuringus leiti, et mitte kõigis riikides, kus leišmaniaasi esineb, ei teatatud haigusjuhtudest.
Teine tegur, mis on seotud leišmaniaasi levikuga Euroopas, on immuunpuudulikkusega inimeste arvu kasv. Nagu 1990. aastatel, kui HIV-leišmaniaasi kaasnakkus tõi Lõuna-Euroopas kaasa leišmaniaasi tagasituleku, teatatakse praegu paljudest nakkusjuhtudest inimestel, kellele on tehtud elundisiirdamine või kes saavad immunosupressiivset ravi. Suhteliselt hiljuti registreeriti Rootsis leišmaniaasi puhang, kus nakatusid inimesed, kes said immunosupressiivset ravi ja olid külastanud Vahemere rannikut.
Sellest, mida arvab troopiliste haiguste sissetungist Euroopasse Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits, saab lugeda Fortest.
