Tulevane asekantsler: muu kõrval on vaja pingsalt tegeleda ka põhjustega, miks süsteemist lahkutakse

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantslerina alustab 8. jaanuaril senine ministeeriumi vaimse tervise osakonnajuhataja Anniki Lai.

Eesti tervishoius on palju suuri probleeme nagu rahastamise jätkusuutlikkus, arstide ja õdede nappus jne. Millised on teie arvates kõige olulisemad otsused ja muudatused Eesti tervishoius, mis tuleb esmajärjekorras ära teha?

Poliitiliste otsuste toel on tarvis tagada tervishoiusüsteemi piisav rahastus – siin saab ministeerium eelkõige pakkuda Vabariigi Valitsusele fakte ja erinevaid stsenaariumeid nende vajalike otsuste langetamisel. Rahastuse kõrval vajavad tähelepanu tervishoiukorralduse ja tööjõu küsimused. Selleks tuleb järgmise aasta lõpuks leppida kokku haiglavõrgu, esmatasandi ja kiirabi arengusuundades. Kõik arengusuundade dokumendid on töös ja koostamisel.

Kui arengusuunad on selged, saame sellest täpsemalt kavandada tööjõuprognoosi ja konkreetseid tegevusi, sest tööjõud peab olema kooskõlas muudatustega tervishoiu korralduses. Lisaks arstide, õdede ja muude spetsialistide juurde koolitamisele on meil vaja pingsalt tegeleda põhjustega, miks süsteemist lahkutakse ja soodustada spetsialistide süsteemi naasmist.

Ütlesite pressiteates, et tervishoiusektoril on vaja ühiskonna muutuste ja arenguga kaasas käia. Mida selle all silmas peate? Milliseid muutusi peate oluliseks?

Inimeste ja nende valmidus oma vaimsesse ja füüsilisse tervisesse panustada on paranenud, tervishoiusüsteem peab seda igakülgselt toetama. Väga olulise suunana näengi tervishoiusüsteemi kujundamist tervisemuresid ennetavaks ning inimkeskseks. Selle võimaldamiseks tuleb nüüdisajastada ka tervishoiukorralduse alusseadust. Esimesed julged sammud on sel teel juba astutud, novembri lõpus saatsime tervishoiuteenuste seaduse täiendamise arvamuste kogumiseks partneritele. Ühtlasi oleme uuendamas rahvatervishoiuseadust, et tuua ennetus süsteemselt pilti.

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused tuleb inimese jaoks paremini lõimida ühtseks teenuste komplektiks. Siin on varasematel aastatel viidud läbi mitmeid edukaid pilootprojekte, näiteks Viljandi Haigla PAIK projekt, mis tuleks nüüd igapäevaseks praktikaks kujundada. Tahame ellu viia tervise- ja sotsiaalteenuseid siduva rehabilitatsioonireformi, mis võimaldaks pakkuda erivajadustega inimestele praegu sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonnas eraldiseisvalt ja kohati dubleerivaid teenuseid lihtsamalt ja mugavamalt.

Tervisevaldkonna hüvanguks vajalike muudatuste ja tulemuste saavutamine saab tulla ainult läbi koostöö ning tervisevaldkonna osapoolete ühise tegutsemise, kus loodan samuti arenguid luua.

Mida peate oluliseks vaimse tervise valdkonna edasiseks arendamiseks Eestis, tuginedes teie varasemale kogemusele?

Vaimse tervise valdkonnas on viimasel ajal tehtud mitu väga olulist sammu. Kohalikud omavalitsused on sotsiaalministeeriumi toel pakkumas oma elanikele kodulähedast vaimse tervise tuge. Värskelt on valminud ka tegevuskava, mis toob tervishoiusüsteemi väheintensiivsed psühholoogilisi sekkumisi, mida ei pea osutama kliinilised spetsialistid nagu psühhiaater, perearst, kliiniline psühholoog või vaimse tervise õde. Vaimse tervise valdkonna edasi arendamiseks jätkub suund varasele reageerimisele, abi pakkumisele väljapool kliinilist maailma ja täiendava tööjõu toomiseks.

Eesti Päevaleht kirjutas, et Eestis toimub juba keskmiselt iga kümnes eriarsti esmane vastuvõtt patsiendi kulul, sest tasuta abi kättesaadavus jääb tasulisele pika puuga alla. Milliseid mõtteid see teis tekitab?

See ei ole jätkusuutlik, et sõltuvalt inimese rahakotist on võimalik arstiabile kiiremini saada. Eriarsti ravijärjekordade lühendamiseks on oluline tugevdada esmatasandit, et võimalikult palju inimesi saaksid abi kodulähedasest tervisekeskusest või perearstipraksisest, see peab olema tasuta nagu ka vältimatu abi. Ühtlasi tuleb rohkem kasutada e-konsultatsioone, et toetada perearste abi osutamisel ja tagada kiire edasiliikumine eriarstiabisse neile patsientidele, kelle terviseseisund seda nõuab.

Lisaks tuleb jätkata digilahenduste juurutamisega ja tervishoiu tööjõu nappuse leevendamiseks tuua juurde täiendavaid spetsialiste. Näiteks vaimse tervise abis võib väheintensiivsete teenuste juurutamine digilahenduste ja mittekliiniliste spetsialistide toel vähendada oluliselt koormust psühhiaatrilisele eriarstiabile.

Kindlasti tuleb tervishoiule tagada jätkusuutlik rahastus, mis ei sõltu iga-aastasest riigieelarve kõnelusest. Vastasel juhul kahaneb Tervisekassa suutlikkus tervishoiuteenuseid hankida ning ravijärjekorrad pikeneksid veelgi, sundides inimesi veel enam oma taskust eratervishoiust teenuseid ostma. Päeva lõpuks kasvatab see inimeste omaosalust ja suurendab katmata ravivajadust rikkama ja vaesema elanikkonna vahel.