Tuberkuloosi haigestumiskordaja on Eestis aegade madalaim

2023. aastal registreeriti Eestis 99 tuberkuloosijuhtu, neist 80 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 18 retsidiivi- ja 1 muud korduvravijuht. See on 30 haigusjuhu võrra vähem kui 2022. aastal. Haigestunutest 73 (73,7%) olid mehed, 26 naised. Vanim patsient oli 90-, noorim 13-aastane.

Tuberkuloosi (TB) haigestumuskordaja oli 2023. aastal 100 000 inimese kohta esialgsetel andmetel 7,2 ja esmashaigestumuskordaja 5,9, mis on kõigi aegade madalaimad tuberkuloosi haigestumuskordajad.

„Tuberkuloosi kontrolli alane tegevus on olnud jätkusuutlik - kiire diagnostika, varasem avastamine, kättesaadav tasuta ravi, sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosi registri juht Piret Viiklepp.

Eesti on jõudnud madala tuberkuloosihaigestumusega riikide sekka (haigestumus alla kümne 100 000 inimese kohta aastas), kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge ravimresistentsete vormide osakaal.

2023. aastal registreeriti kokku 17 multi-ravimresistentset (MDR) TB juhtu, sh 11 uut MDR-TB juhtu, mis on 16,2% uutest külv-positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest. See osakaal on üks Euroopa kõrgemaid, ravimresistentsete vormide osakaal Euroopa Liidu maades on 5%. Kõrge MDR-TB levik on püsinud aastaid ja selle põhjused pärinevad paljuski minevikust, kui ravimresistentsed tüved hakkasid ühiskonnas levima. Teatud osa elanikkonnast on praeguseks infitseeritud resistentsete tekitajate poolt ning see on ka üks peamisi põhjuseid miks need haigusvormid ei kao ka lähitulevikus.

24. märtsil tähistati WHO eestvedamisel tuberkuloosipäeva, kuna 142 aastat tagasi - 24.märstil 1882. aastal teatas Saksa arstiteadlane Robert Koch avalikkusele TB bakteri avastamisest.