Tubakasuitsule eksponeeritud noorte kopsusid kaitseb tervislik toitumine

Noorukiiga on suurte füsioloogiliste muutuste aeg, mil muu hulgas suureneb kiirelt kopsude maht ja funktsioon. Sellel perioodil võivad hingamisteed olla keskkonnategurite suhtes eriti vastuvõtlikud, kahjustavad tegurid võivad mõjutada arengut ja laduda vundamendi ka krooniliste hingamisteede haiguste kujunemiseks hiljem täiskasvanueas.

Läbilõikeuuringusse haarati üle 7000 mittesuitsetava nooruki, kes olid osalenud NHANES-i (National Health and Nutrition Examination Survey) uuringus vahemikus 2003–2012. Kokkupuudet tubakaga hinnati seerumi kotiniini mõõtes, tulemused jagati suureks (> 2,99 ng/ml) või väikseks (≤ 2,99 ng/ml).

Uuritavate toitumist hinnati küsimustike abil ja uuritavad jagati viieks (kvintiilidesse) selle põhjal, kui hästi langesid söömisharjumused kokku USA riiklike soovitustega. Suurem tervisliku toitumise skoor on näiteks saavutatav Vahemere-stiilis toitumisega, suurema puu- ja köögiviljade, oomega-3-rasvhapete ja kiudainete tarvitamisega. Kehvem tervisliku toitumise skoor tekib seevastu siis, kui söögis on palju küllastunud rasvhappeid ja rafineeritud toiduaineid.

Hinnati seda, kui palju oli noortel viimase 12 kuu jooksul esinenud vilistavat hingamist või köha. Kõigil vilistava hingamisega patsientidel ei ole alati astma korrektselt diagnoositud, seepärast valiti vilistava hingamise esinemine, mitte astma diagnoos. Eraldi oli veel väike alagrupp uuritavaid, kellel mõõdeti hingamisfunktsiooni. Lõpuks kasutati logistilist ja lineaarset regressioonianalüüsi, et hinnata toitumise seoseid hingamisteede sümptomite, kopsufunktsiooni ja seerumi kotiniini vahel.

Kuigi ei leitud, et söömine oleks hingamisteede sümptomeid otseselt mõjutanud, esines selge seos tervisliku söömise skoori, seerumi kotiniini ja vilistava hingamise vahel. Suure seerumi kotiniiniga noorukitel oli kiunuva hingamise tõenäosus tervislikku toitumist jälgides väiksem kui suure seerumi kotiniiniga ja kehvalt toitunud noorukitel. Ka hingamisteede funktsiooni mõõtmisel oli näha, et kõige tugevamalt passiivse suitsetamisega kokku puutunud noorte kopsufunktsioon oli seda parem, mida parem oli nende toitumine, kuigi see seos ei olnud statistiliselt oluline.

Seega näib, et tervislik toitumine kaitseb noorukite hingamisteid passiivse suitsetamise kahjulike mõjude eest. Seose täpsemaks hindamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Võib-olla on tulevikus võimalik jagada konkreetsemaid soovitusi, kuidas toiduvaliku abil hingamisteede tervist kaitsta, kui näiteks peres või sõpruskonnas keegi teine suitsetab.

Allikas: Wang JG, et al. Association between Diet Quality and Adolescent Wheezing: Effect Modification by Environmental Tobacco Smoke Exposure. Ann Am Thorac Soc. 2022 Mar 9. doi: 10.1513/AnnalsATS.202107-837OC.