Traumahaige esmase käsitluse koolitusi on plaanis hakata tegema iganädalaselt

TEKE ehk traumahaige esmane käsitlus Eestis on kursus, mis on loodud selleks, et kõigile Eestis õnnetusse sattunud inimestele oleks tagatud kvaliteetne ja ühtsetel alustel põhinev abi olenemata õnnetuse juhtumise piirkonnast, saabuvast kiirabimeeskonnast või vastuvõtvast haiglast. Samuti on kursuse eesmärk tagada traumahaigetega tegelevate inimeste kiire ja ühene üksteisemõistmine ning rõhutada patsiendi üleandmisel kasutatava AT-MIST raporti olulisust.

Õppekava läbimise järel kursuslane rakendab süvendatud teadmisi ja oskusi traumahaige esmasel käsitlusel. Ta oskab iseseisvalt läbi viia esmast ja teab teisest triaaži. Ta oskab iseseisvalt tuvastada neurotraumat ning rakendab esmaseid elupäästvaid ravivõtteid. Ta oskab iseseisvalt ja meeskonnas traumahaiget stabiliseerida ja transpordiks ette valmistada.

Kursus kestab kokku kolm päeva ja sinna oodatakse 16 õpilast, õppejõude on 5-6 õppejõudu ning neile lisanduvad instruktori kandidaadid. Õppe intensiivsus peab tagama selle, et patsienti käsitletakse korrektselt. Õpilasele tähendab see seda, et kuu enne kursuse algust saab ta ligipääsu materjalidele. Selleks, et kursusele pääseda, tuleb läbida eeltest baasteadmiste kohta. Teooriaõpe peab toimuma enne kursust, kohapeal on rõhk praktikal. Kursuse lõpus on praktiline test.

Hetkel on olemas kaks kursuse direktorit, kes selle eest vastutavad, 10 instruktorit, viis instruktori kandidaati ja üks kursuse koordinaator. Nende inimeste seast, kes kursustel osalevad, tehakse väljapaistvamatele ettepanek hakata kursust õpetama. Eeldus on, et ta on valmis teistele oma teadmisi edasi andma. Ta peab läbima kaks kursust instruktori kandidaadina, seejärel saab instruktoriks. Aktiivne instruktor peab õpetama vähemalt neli kursust aastas.

Hetkel on 2 kursust toimunud, kolmas on toimumas detsembris, järgmine jaanuari alguses. Põhieesmärk on, et tulevikus toimub üks kolmepäevane kursus iga nädal. Esmaseks sihtgrupiks on kiirabi ja EMO õed. Sihtgrupi suurus on 3000-5000 inimest, mis tähendab, et ringi peale saamiseks kulub 3-5 aastat.

„See tagab meile selle, et suudaksime pakkuda kvaliteetset esmast abi. Perearstid ja -õed võiksid samuti mingil hetkel seda kursust läbida, sest see tagab esmased teadmised ja kogemused, kuidas seda kriisisituatsioonis kasutada,“ ütles Rinken.

Kursuse maht on 1 EAP: seminar 15 tundi, praktikumid 8 tundi, iseseisev töö 12 tundi ning arvestus kaks tundi, mis koosneb kirjalikust teooriatestist ja OSCE-st (objektiivne struktureeritud kliiniline eksam).

Arvestus koosneb 10 harjutusest, millest neli on praktilised kompleksharjutused ning kuus on kirjalikud ülesanded. Arvestusel sooritatakse kirjalikud ja praktilised harjutused vaheldumisi (nn BATLS formaat). Iga harjutus annab maksimaalselt ühe punkti, vähim tulemus on 0, sooritust hinnatakse 0,25 punkti kaupa. Positiivse tulemuse saamiseks peab praktiliste ja kirjalike ülesannete peale koguma vähemalt 5,5 punkti.

„See kõlab keerulisemalt, kui see on. See on stressirohke, aga seni on inimesed saanud need tehtud,“ ütles Rinken.

Rinken rääkis ka NAT MIST-ist, mis on traumahaige struktureeritud üleandmise formaat. Kõik loengud, seminarid ja praktikad käsitlevad taustaks ka konkreetseid traumajuhte. Struktureeritud patsiendi üleandmine on eriti oluline pingelistes situatsioonides, et oleks lihtsam infot edastada ja mis kõige olulisem, vastu võtta ning meelde jätta ja aru saada. Selleks on vajalik seda formaati kindlasti jälgida. Lisaks tõi ta välja cABCDE algoritmi – (c) peata väline verejooks; (A) hingamisteede avamine, (B) ventilatsioon; (C) veenitee, vedelik ja verekomponendid; (D) neuroloogiline leid; (E) keskkonnad, lahased sidumised jne.

Hetkel on Kaitseväe Akadeemia selle koolituse eest põhivastutaja. Tahaksime liikuda edasi veel 6 keskusesse (Tartu KA, Tallinna KA, PERH, ITK, IVKH, Pärnu haigla), et üle Eesti oleks keskused, kes oleksid võimelised koolitama seda materjali igal pool ühtemoodi, ütles Rinken.

Ta lisas, et järgmise aasta suureks eesmärgiks on saada lektoreid ja instruktoreid juurde, et 2025. aastal suudetaks pakkuda ühe kursuse igal nädalal ehk 50 kursust aastas ja et kõik kiirabi ja EMO õed oleksid koolituse läbinud aastaks 2030. Ja siis vaadata edasi, kas ka perearstid ja õed saaksid kaasatud. Rinken leidis, et perearstidele oluliselt lühemat kiirkursust teha poleks mõtet, sest see oleks n-ö nurkade mahalõikamine ja sellega traumahaige käsitlust selgeks ei saaks.

Artikkel on kirjutatud Siim Rinkeni 3. novembril peremeditsiini kriisikonverentsil esitatud ettekande põhjal.