Transtervishoiu juhendi autor: tegu ei ole ravijuhendiga, nagu seda mõistetakse Tervisekassa süsteemis

Mõttekoda Praxis avaldas 2024. aasta märtsis koostöös Eesti LGBT Ühinguga ja Sotsiaalministeeriumi rahalisel toetusel trans-tervishoiu juhendmaterjali, mille eesmärk on aidata Eesti tervishoiutöötajatel läheneda transinimeste tervishoiuvajadustele inimõiguseid austaval viisil. Juhend tekitas mitmes arstis küsimusi, kas see ikka on erialaseltside poolt heaks kiidetud. Samuti heideti ette, et juhend sisaldavat mitte-tõenduspõhiseid soovitusi. Küsimustele vastab üks juhendmaterjali autoritest Mari-Liis Sepper.

Juhend annab meedikutele konkreetsed juhised nii ravi kui selle korralduse osas. Ravijuhiseid koostavad enamasti erialaseltsid. Millised Eesti erialaseltsid on juhendmaterjali kinnitanud?

„Trans-tervishoiu põhitõed. Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele“ eesmärk on tutvustada Eesti tervishoiutöötajatele eesti keeles inimõigustel rajaneva trans-tervishoiu põhimõtteid ja Maailma Trans-Tervishoiu Ühingu (WPATH) ravistandardit. WPATH on rahvusvaheline interdistsiplinaarne organisatsioon, mis koondab trans-tervishoiu spetsialistidest arstiteadlasi, praktiseerivaid arste, psühholooge jt. Praxise juhendmaterjali puhul ei ole tegu ravijuhendiga, nagu seda mõistetakse Tervisekassa süsteemis.

Mõttekoda Praxis kaasab reeglina oma projektidesse sihtrühmade esindajaid. Nii oli see ka siinse projekti puhul. Trans-tervishoiu juhendmaterjali koostamise eel kohtusime tervishoiutöötajate ja nende organisatsioonide esindajatega. Üheksal kohtumisel, mis toimusid 2022. aastal, arutati tervishoiutöötajate ootusi juhendmaterjalile. Kohtuti Eesti Seksuaaltervise Liidu, Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Perearstide Liidu, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi ja Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni esindajatega ning kliiniliste psühholoogide, uroloogide, ühe androloogi ja ühe endokrinoloogiga. Kaasamaks transinimesi, kutsusime kokku transekspertkogu, mis kohtus kahe aasta jooksul kolm korda, ning aitas Praxisel mõista transinimeste kogemusi tervishoiusüsteemis.

Juhendmaterjali käsikiri saadeti tagasiside saamiseks paljudele tervishoiutöötajate organisatsioonidele ja ekspertidele. Käsikirja kommenteerisid Eesti Õdede Liidu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Seksuaaltervise Liidu ja Eesti Naistearstide Seltsi liikmed. Juhendmaterjali luges ja kommenteeris ka trans-inimeste teenindamiseks ellu kutsutud riikliku arstliku ekspertiisikomisjoni juht dr Kai Haldre.

Käsikirja toimetamise etapis oli autoritel sisuliste küsimuste lahendamisel abis Hispaanias pikaajaliselt praktiseerinud günekoloog ja Kataloonia trans-tervishoiu kliinikute keti asutaja Dr Rosa Almirall Oliver.

Juhendis lähtutakse paljuski WPATH 2022. aasta standardist. Miks ei ole võetud arvesse hilisemaid uuringuid ja nende tulemusel muutunud seisukohti (näiteks Rootsis, Suurbritannias)?

„Trans-tervishoiu põhitõdede“ koostamise protsess kestis mitu aastat – 2022. aasta jaanuarist käesoleva aasta jaanuarini. Koostamise algushetkel ei olnud WPATH-i standard veel valmis ja me väga ootasime selle avalikustamist, sest varasemale versioonile ei tahtnud me tugineda. Õnneks sai see valmis ja meie juhendmaterjal tugineb kõige viimasele versioonile.

Miks just WPATH-i standard? Sest WPATHi tervishoiustandard on välja töötatud trans-tervishoiu ekspertide konsensuse põhjal ja on praegu kõige põhjalikum trans-tervishoiuga seotud juhiste kogu. Standardit koostati viis aastat. Selle vältel töötati läbi teaduskirjandus – koostati süsteemsed kirjandusülevaated. Standardi soovitusi arutasid ja hääletasid läbi trans-tervishoiu eksperdid. Standardi koostamise protsess oli põhjalik, tõenduspõhine, järgiti teaduseetika põhimõtteid, muuhulgas kontrolliti erinevates etappides töö kvaliteeti ning võtmepositsioonidel inimesed allkirjastasid huvide konflikti deklaratsioonid.

Mõttekoja Praxis vaatest ei olnud juhendmaterjali koostamise ajal paremat lähtekohta trans-tervishoiust rääkimiseks, kui seda on WPATH-i trans-tervishoiu standardi 8. versioon. Tänase ehk 19. aprilli seisuga ei ole WPATH teinud ühtegi avalikku teadaannet, millega oleks mõne uue uuringu või siseriikliku juhendi valguses enda soovitusi muutnud või muul moel uuemaid arenguid kommenteerinud.

WPATH-i standardil on küllap kritiseerijaid nagu igal teisel teaduspublikatsioonil või ravistandardil. Erinevad arvamused aga vaid rikastavad teadlaste debatte. Eesti juhendmaterjali autoritena julgustame tervishoiutöötajaid, teadlasi ja ametnikke looma trans-tervishoiu valdkonnas veel lahendamata küsimuste arutamiseks töörühmasid ja praktikute töö hõlbustamiseks ravijuhendeid. Väga oodatud on teadusuuringud näiteks selle kohta, kuidas pääsevad Eesti transinimesed ligi soolist üleminekut toetavatele tervishoiuteenustele, kui rahul nad sellega on, milliseid teenuseid nad saavad ja millist mõju trans-tervishoiuteenused nende elule ja heaolule on avaldanud. Samuti toetame huvigruppide kaasamist neisse tegevustesse ja uuringute planeerimisse.

Kas hiljuti Suurbritannias avaldatud mahuka dr Hilary Cassi raporti (https://cass.independent-review.uk/home/publications/final-report/) valguses oleks teie arvates põhjust äsja ilmunud Praxise juhend üle vaadata ja mingis osas muudatusi teha? Ühe konkreetse erinevusena võib tuua välja seoses puberteeti edasi lükkava raviga, mille tõenduspõhisus on Cassi andmetel nõrk.

Cassi ülevaateraport telliti Inglismaa riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) poolt selleks, et parandada Inglismaal tervishoiuteenuseid, mida pakutakse lastele ja noortele, kes alles otsivad oma soolist identiteeti või kogevad soolist ebakõla. NHS-i soov oli, et lapsed ja noored saaksid parima võimaliku toetuse ja kõrgetasemelise teenuse, mis vastaks nende individuaalsetele vajadustele. Raporti fookuses on muuhulgas NHS-i teenusepakkumise mudel ja teenuse saamise teekonnad. Tegemist on seega riigisisese raportiga.

Cassi raport tuli välja vähem kui kaks nädalat tagasi. Reaktsioonid sellele raportile on nii avaliku üldsuse kui ka tervishoius töötavate spetsialistide seas olnud mitmekesised. Raportit on üle maailma ka kritiseeritud, ja seda nii tunnustatud spetsialistide kui ka transinimeste huvikaitse organisatsioonide poolt. On vaja aega ja kannatlikkust, et lasta raporti järeldustel settida, et spetsialistid saaksid selle üle põhjalikult arutada ja siis otsustada, millisel määral, ja kas üldse, tuleks seniseid tegevusjuhiseid ja praktikat selle raporti mõjul muuta.