Traneksaamhappe kasutamine operatsioonidel vähendas veritsusi
Üks doos antifibrinolüütilist traneksaamhapet operatsiooni alguses ja lõpus vähendas mittekardiaalsetel lõikustel käinud patsientidel suuri veritsusi võrreldes platseeboga, näitas uuring.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ravimi kasutamine ei toonud suure vaskulaarsete sündmuste riskiga patsientidel kaasa nende sündmuste sagenemist.
Traneksaamhapet kasutatakse tugevate menstruaalverejooksude ja hemofiilia korral ning seda on kasutatud südamekirurgias, kuid viimasel ajal on seda rohkem hakatud kasutama ka mittekardiaalsete operatsioonide korral.
Uuringus randomiseeriti 9535 patsienti, kellel oli suur kardiovaskulaarsete ja veritsustüsistuste risk ning kellel tehti 114 keskuses 22 riigis erinevaid mittekardiaalseid opratsioone. Patsiendid said operatsiooni alguses ja lõpus boolusdoosina 1 g traneksaamhapet või platseebot.
Esmane tõhususe tulemusnäitaja oli liittulemusnäitaja 30 päeva jooksul tekkinud eluohtlikust verejooksust, suurtest verejooksudest või verejooksudest kriitilistesse organitesse. Esmane ohutuse tulemusnäitaja oli samuti liittulemusnäitaja müokardi kahjustusest, mittehemorraagilisest insuldist, perifeersete arterite tromboosist või sümptomaatilisest proksimaalsest veenitromboosist 30 päeva jooksul.
Patsientide keskmine vanus oli 70 aastat ja 56% oli mehi. Ligi kolmandikul oli koronaarhaigus, 15%-l perifeersete arterite haigus ja 8%-l eelnev insult. Teostatud operatsioonidest 80% olid suuremahulised.
Veritsusi tekkis 9%-l traneksaamhapet saanutest (433/4757) ja 12%-l platseebot saanutest (561/4778). Traneksaamhapet saanutel oli väiksem suremusega seotud veritsuste (9% vs. 11%) ja suurte veritsuste (8% vs. 10%) risk. Samuti oli ravimigrupis väiksem vereülekannete vajadus (9%
vs. 12%). Traneksaamhappe kasu oli ühesugune sõltumata sellest, millise operatsiooniga oli tegemist (ortopeediline või mitteortopeediline) või kas patsiendi hemoglobiinitase oli enne operatsiooni normaalne või madal.
Kardiovaskulaarseid sündmusi tekkis mõlemas grupis 14%-l. Uuringus ei suudetud saavutada varem kokkulepitud lävendit tõestamaks, et traneksaamhape pole ohutuse poolest halvem kui platseebo. Samas näitas statistiline analüüs, et enam kui 95%-lise tõenäosusega on traneksaamhappe ja platseebo ohutus sarnased. Suremus ja insuldi risk ei olnud traneksaamhapet saanutel suurem võrreldes platseebot saanutega.
Seega aitab traneksaamhape selgelt vähendada veritsusi ja vereülekannete vajadust, samas kui suure tõenäosusega see tüsistuste riski ei suurenda.
Allikas: Devereaux PJ et al. Tranexamic Acid in Patients Undergoing Noncardiac Surgery. N Engl J Med. 2022 Apr 2. doi: 10.1056/NEJMoa2201171