Toivo Maimets: mida vähem reguleerib riik, seda rohkem vastutab inimene

Professor Toivo Maimets rääkis Eesti Arstile antud intervjuus, et juhtmotiiv on praegu see, et sügisel võimalikult palju vältida riigipoolseid piiramisi.

"Kui riik ei piira, siis peavad inimesed hakkama ise oma peaga mõtlema, kuidas olla viiruse vastu rohkem kaitstud," lisas ta. "Mida vähem riik reguleerib, seda rohkem vastutab iga inimene ise."

Maimetsalt küsiti, et Eestis on küll solidaarne tervishoiusüsteem, aga kui inimesele on antud võimalus ennast tasuta vaktsineerimise kaudu kaitsta ja ta seda ei kasuta, siis kas omavastutus võiks tervishoiusüsteemis olla suurem?

"See on oluline teema. Meil on solidaarne tervishoiusüsteem, aga mittesolidaarsete inimeste eest ei ole me kuidagi kaitstud," vastas Maimets. "Siin on selge konflikt. Ma arvan, et see tuleb varem või hiljem poliitilise teemana üles."

Tema sõnul ei puuduta see ainult COVID-19 vastu vaktsineerimist.

"Meil on riiklikus immuniseerimiskavas vaktsineerimised 12 haiguse vastu, kuid on andmeid, et üldine vaktsiinides kahtlemise tõus hakkab mõjutama ka teisi vaktsineerimisi," sõnas ta. "See on ääretult ohtlik tendents. Ühel hetkel peame hakkama lahendama – ja see on poliitilise tasandi lahend – konflikti solidaarse tervisekindlustuse ja mittesolidaarsete inimeste käitumise vahel."

Maimets tõdes, et Eesti inimeste kaitse koroona vastu on ebapiisav.

"Andmed näitavad, et tõhustusdoos annab võrreldes teise doosiga omikroni vastu oluliselt parema kaitse," jätkas ta. "Vaktsineerimine kolme doosiga on see, millega tuleb praegu prioriteetselt tegeleda. Meil on see 35 protsenti, Euroopa Liidu keskmine on 53 protsenti. Kahe doosiga vaktsineerimisega jääme maha lätlastest (69 protsenti) ja leedulastest (67 protsenti), rääkimata Portugalist (91 protsenti) või Soomest (78 protsenti). Me tahame väga Skandinaavia moodi olla, aga me pole üldse. Kui läheme sügisele vastu sellisel tasemel vaktsineeritusega ja tuleb teine või kolmas stsenaarium, siis ma olen väga mures."

Küsimusele, kas see, et seireuuringu järgi on 90 protsendil antikehad, ei anna lootust, vastas professor, et annab küll.

"Ma arvan, et põhjus, miks omikronilaine läks kergemalt, pole mitte see, et omikron oleks nõrgem tüvi kui delta, vaid see, et rahval oli päris palju immuunkaitset olemas. Ehkki vaktsiin on tehtud algse Wuhani tüve vastu, teame nüüd, miks ta aitab ka omikroni vastu, millel on üle 70 mutatsiooni võrreldes algse tüvega," selgitas ta. "Lisaks antikehadele teame nüüd palju rohkem rakulise immuunsuse rollist. Seireuuringu järgi on 90 protsenti inimestest kokku puutunud viirusega või mingi tema osaga (vaktsineerides). 90 protsenti inimestest on küll antikehadega, aga me ei tea, kui paljudel on immuunkaitse omikroni vastu ehk kas antikehad, mis inimesel tekkisid Wuhani või alfatüve vastu, kaitsevad omikroni, omikron BA.2 või omikron BA.4 vastu. Samas teame, et antikehade tase läheb ajas allapoole. Kui madal antikehade tase võib olla, nii et see enam ei kaitse, me ei tea. See 90 protsenti tundub ühest küljest tore, aga teisest küljest ei saa sellele täispanuseid panna."