Toidulisandid pidurdavad vanemaealiste pimedaks jäämist
Vanusega seotud silmahaiguste uuringud on näidanud, et toidulisandid luteiin ja zeaksantiin võivad aeglustada ealise maakula degeneratsiooni (AMD) progressiooni.
AMD on vanemaealiste kõige sagedasem pimedaks jäämise põhjus. Nüüd analüüsiti AREDS2 (Age-Related Eye Disease Studies) uuringu kümne aasta andmeid.
AMD on reetina degeneratiivne haigus, mille käigus valgustundlikud rakud kollatähnis ehk maakulas surevad. Haigus viib lõpuks pimedaks jäämiseni. Ravi võib nägemise kadu aeglustada või isegi taastada, kuid AMD-le tervistavat ravi praegu ei ole.
Varem oli silmahaiguste toidulisandites sees beetakaroteen, kuid see suurendab suitsetajatel kopsuvähi riski. AREDS2 uuringus vaadeldi, kas beetakaroteeni asemel võiks kasutada luteiini ja zeaksantiini. Selgus, et niimoodi mitte ainult ei õnnestu vähendada kopsuvähi riski, vaid luteiin ja zeaksantiin on ka AMD progressiooni pidurdamisel tõhusamad võrreldes beetakaroteeniga.
Esialgses 1996. aastal alanud AREDSi uuringus leiti, et toidulisandina tarvitatud kompleks (500 mg C-vitamiini, 400 IU E-vitamiini, 2 mg vaske, 80 mg tsinki ja 15 mg beetakaroteeni) suutis märkimisväärselt aeglustada AMD progressiooni mõõdukast kaugelearenenud haiguseks. Kaks samaaegselt avaldatud uuringut näitasid samas, et beetakaroteeni tarvitanud suitsetajatel oli kopsuvähi risk ootuspärasest märgatavalt suurem.
2006. aastal alanud AREDS2 uuringus võrreldi beetakaroteeni sisaldavat kompleksi sellisega, kus sisaldus 10 mg luteiini ja 2 mg zeaksantiini. Nagu beetakaroteen, on ka luteiin ja zeaksantiin antioksüdandid, mis on muu hulgas aktiivsed ka reetinas. Beetakaroteeni sisaldavat toidulisandit anti ainult nendele uuritavatele, kes ei olnud kunagi suitsetanud või olid suitsetamisest loobunud.
Viis aastat kestnud uuringuperioodi lõppedes oli näha, et luteiin ja zeaksantiin ei suurendanud kopsuvähi riski ja kompleks suutis vähendada AMD progressiooni riski 26% võrra. Pärast uuringuperioodi lõppemist pakuti kõigile osalenutele luteiini ja zeaksantiiniga toidulisandit.
Käesolevas analüüsis jälgiti 3883 osalejat esialgsest 4203 AREDS2 kohordist veel viie aasta jooksul alates 2011. aastast. Koguti andmeid selle kohta, kellel oli AMD progresseerunud hilisstaadiumisse ning kellel oli diagnoositud kopsuvähki.
Kuigi viieaastase uuringuperioodi lõppedes olid kõik patsiendid suunatud luteiini ja zeaksantiini sisaldava preparaadi juurde, näitas jätku-uuring, et beetakaroteen suurendas varem suitsetanud inimestel kopsuvähi riski peaaegu kaks korda. Luteiini ja zeaksantiiniga kopsuvähi riski suurenemist ei leitud.
Kümne aasta möödumisel esialgse AREDS2 uuringu algusest oli kohe algusest peale luteiini ja zeaksantiini tarvitanute grupis jälgitav täiendav 20%-line AMD progressiooni riski vähenemine võrreldes nendega, kes esialgu tarvitasid beetakaroteeni.
Seega näitavad käesoleva pikaajalise epidemioloogilise jälgimisuuringu tulemused, et luteiini ja zeaksantiini kasutamine beetakaroteeni asemel oli õige samm. Beetakaroteen pea kahekordistas kopsuvähi riski endistel suitsetajatel, samas kui luteiin ja zeaksantiin kopsuvähi riski ei suurendanud. Võrreldes beetakaroteeniga olid luteiin ja zeaksantiin viiendiku võrra tõhusamad AMD hilisstaadiumini progresseerumise pidurdamisel.
Chew EY, et al. Long-term Outcomes of Adding Lutein/Zeaxanthin and ω-3 Fatty Acids to the AREDS Supplements on Age-Related Macular Degeneration Progression: AREDS2 Report 28. JAMA Ophthalmol. 2022 Jun 2. doi: 10.1001/jamaophthalmol.2022.1640.