Testosteroonravi on terve südamega meestele kardiovaskulaarselt ohutu

TRAVERSE uuring algatati 2015. aastal USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) nõudmisel pärast vastukäivaid tulemusi testosteroonasendusravi kardiovaskulaarse ohutuse osas. Tegemist oli mitmekeskuselise randomiseeritud topeltpimeda platseebokontrollitud uuringuga, kus osales üle 5000 mehe vanuses 45-80 aastat. Osalejatel oli kõrge südame-veresoonkonnahaiguste risk või juba diagnoositud südame-veresoonkonnahaigus, lisaks oli neil hüpogonadismile iseloomulikud sümptomid ja kaks testosterooni mõõtmist mõlemad tulemusega <300 ng/dl (<10,4 nmol/l).

Uuritavad randomiseeriti saama igapäevast transdermaalset testosteroonigeeli või platseebogeeli keskmiselt 22 kuu vältel, jälgimisperiood oli keskmiselt 33 kuud. Esmaseks tulemusnäitajaks oli esimene suur kardiovaskulaarne sündmus.

Uuringuperioodi vältel ei suurenenud kardiovaskulaarne suremus, mittefataalsete müokardiinfarktide ega mittefataalsete insultide esinemissagedus. Suuri kardiovaskulaarseid sündmusi tekkis 182 patsiendil (7%) testosteroonigrupis ja 190 patsiendil (7,3%) platseebogrupis. Erinevates tundlikkuseanalüüsides tulemused ei muutunud ja jäid gruppide vahel sarnaseks.

Kopsuarteri trombembooliat tekkis 0,9%-l testosteroonigrupis ja 0,5%-l platseebogrupis. Seega tuleks testosterooni ettevaatusega kasutada meestel, kellel on anamneesis varasemad trombemboolilised sündmused.

Eesnäärmevähki diagnoositi 12 mehel (0,5%) testosteroonigrupis ja 11 mehel (0,4%) platseebogrupis.

Märkimisväärsed erinevused olid testosterooni- ja platseebogrupis mittefataalsete sekkumist nõudvate rütmihäirete (5% vs 3%), kodade virvendusarütmia (3,5% vs 2,4%) ja ägeda neerukahjustuse (2,3% vs 1,5%) osas. Selliseid tulemusi ei oodatud. Esialgu püütakse nüüd võimalikke riskitegureid välja selgitada, võimalik, et mõnel puhul on tegemist statistilise müraga.

Luumurdusid esines testosteroonigrupis 91 juhul ja platseebogrupis 64 juhul, kusjuures suurenenud oli erinevat tüüpi luumurdude risk.

Testosteroonravi oli kaheaastase ravi jooksul seotud seksuaalfunktsiooni paranemisega, aneemia paranemise või ennetusega, kuid ei mõjutanud glükeemilisi näitajaid ega diabeeti haigestumist.

Seega pole näha, et ligi kolme aasta jooksul mõjutaks testosteroonasendusravi kõrge riski või juba olemasoleva SVH-ga patsientidel kardiovaskulaarsete sündmuste esinemist. Küsimusi tekitavad aga kodade virvendusarütmia ja luumurdude sagenemise leiud. Uuringu tulemused kehtivad ainult testosteroonidefitsiidiga meeste kohta. Lisaks ohutusprofiili täpsustamisele on kindlasti vaja ka pikemaajalise jälgimisperioodiga uuringuid, et hinnata asendusravi pikaajalist ohutust.

Lincoff AM, et al. Cardiovascular Safety of Testosterone-Replacement Therapy. N Engl J Med. 2023 Jun 16. doi: 10.1056/NEJMoa2215025.