Tervislik toitumine raseduse ajal on seotud lapse väiksema autismiriskiga
Ema rasedusaegne toitumine võib olla seotud lapse autismiga, kuid uuringute tulemused on väikeste uuritavate arvude ja retrospektiivsete analüüside tõttu vastukäivad ja ebausaldusväärsed.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Nüüd otsiti kahes suures prospektiivses uuringus (Norra ema, isa ja lapse kohort ning Avoni vanemate ja laste uuring) vastust küsimusele, kas ja kuidas on ema rasedusaegne dieet seotud lapse autismidiagnoosi ja autismile iseloomulike joonte esinemisega.
Norra kohordis oli aastatel 2002–2008 üle 84 500 ning Avoni uuringus aastatel 1990–1992 üle 11 600 ema-lapse paari. Uuringusse sobisid üksikrasedusega emad, kelle rasedusaegset toitumist hinnati küsimustike abil. Emade toitumine jagati järgnevalt: vähe tervislik, keskmiselt tervislik või väga tervislik. Üldiselt olid tervislikult söövate emade menüüs puu- ja köögiviljad, kala, pähklid ja täisteratoidud, samas kui vähe tervislikult söövad emad sõid rohkem töödeldud lihatooteid, karastusjooke ning suure rasva- ja/või rafineeritud süsivesikutesisaldusega toitusid. Lapsi jälgiti kuni kaheksa-aastaseks saamiseni või kauem.
Norra kohordis hinnati autismi diagnoosi olemasolu ja sotsiaalse kommunikatsiooni küsimustiku tulemusi laste kolme ja kaheksa aasta vanuses; Avoni kohordis vaid küsimustiku tulemusi laste kaheksa aasta vanuses. Lõplikes kohandatud mudelites tõi emade väga tervislik toitumine raseduse ajal võrreldes vähese tervisliku toitumisega küsimustike põhjal Norra kohordis kaasa kolme aasta vanustel 22% väiksema võimaluse autismidiagnoosi olemasoluks ja 24% väiksema võimaluse suhtlemisraskusteks ning Avoni kohordis küsimustike põhjal hinnates kaheksa aasta vanustel 26% väiksema šansi suhtlemisraskusteks. Muude tulemusnäitajate osas, näiteks restriktiivsed või korduvad käitumised, olulisi seoseid ei leitud.
Seega oli kahe suure, kokku ligi 100 000 ema-lapse paari andmetega kohordi põhjal kümneaastase intervalliga kogutud kahest andmekogust näha, et ema tervislik toitumine raseduse ajal oli seotud ligi veerandi võrra väiksema tõenäosusega lapsel autismi diagnoosimiseks või suhtlemisraskuste esinemiseks. Uuringu disain ei võimalda selgitada välja põhjuslikku seost, seega ei saa kindla veendumusega väita, et just toiduvalikud põhjustavad või soodustavad laste autismi.
Friel C, et al. Healthy Prenatal Dietary Pattern and Offspring Autism. JAMA Netw Open. 2024 Jul 1; 7 (7): e2422815. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2024.22815.