Tervishoiutöötajate proovikivid tõejärgsel ajastul: vaktsiiniskeptilisus ja alternatiivmeditsiin

Autor: Ave Eesmaa, PhD, arstiteadusüliõpilane, Tartu Ülikool juhatuse liige, MTÜ Vox Rationi. Artikkel ilmus aprilli Lege Artises. Telli ajakiri siit!

Inglise keele sõnaraamatute välja­andja Oxford University Press kuulutab igal aastal välja aasta sõna, mis kõige paremini iseloomustab vastava aasta kultuurilisi, sotsiaalseid või poliitilisi suundumusi ning arenguid. 2016. aastal valiti selleks sõnaks post-truth ehk „tõejärgne“ ning see tähistab olukorda või tingimusi, kus objektiivsetel faktidel on avaliku arvamuse kujundamisel väiksem tähtsus kui emotsioonidel ja isiklikel veendumustel. See termin võeti arvatavalt kasutusele juba 1992. aastal, kuid selle kasutus kasvas 2016. aastal 2000% võrreldes sellele eelnenud aastaga, peamiselt seoses Ühendkuningriigi Brexitiga ja USA presidendivalimistega, mille tulemusel sai esimest korda ametisse Donald Trump (1).

Tõejärgne ajastu meditsiinis

Ka meditsiinis kestab tõejärgne ajastu, sest sotsiaalmeedia algoritmid tekitavad ja võimendavad kõlakambreid, kus isiklikud uskumused, emotsioonid ja kogemused kaaluvad üles teaduslikud faktid ja tõendid. Üha vähem toetutakse traditsioonilistele autoriteetsetele infoallikatele, nagu teadlased, arstid ja rahvusvahelised terviseorganisatsioonid, ning üha rohkem juhindutakse sotsiaalmeedias ja alternatiivsetes info­kanalites levivast teabest. Selle ajastu üks märkimisväärsemaid ilminguid meditsiinivaldkonnas on vaktsiiniskeptilisuse kasv, mille tõttu on paljudes riikides vähenenud vaktsineerimisega hõlmatus ning sagenenud vaktsiinvälditavate haiguste, nagu leetrite ja läkaköha puhangud. Siinkohal on tagajärje kurb näide praegu USA-s möllav leetripuhang, mis on nõudnud juba ka esimesed inimohvrid. WHO soovitus leetrite kui ülinakkava haiguse puhangute vältimiseks on MMR-vaktsiiniga hõlmatus üle 95%. USA-s on see 90–91%, Eestis alla 90% populatsioonist (2, 3). Soovitusliku hõlmatuse vähenemise üheks põhjuseks on arvatud internetis leviva väärinfo mõju.

Ka meditsiinis kestab tõejärgne ajastu, sest sotsiaalmeedia algoritmid tekitavad ja võimendavad kõlakambreid, kus isiklikud uskumused, emotsioonid ja kogemused kaaluvad üles teaduslikud faktid ja tõendid. Üha vähem toetutakse traditsioonilistele autoriteetsetele infoallikatele, nagu teadlased, arstid ja rahvusvahelised terviseorganisatsioonid, ning üha rohkem juhindutakse sotsiaalmeedias ja alternatiivsetes infokanalites levivast teabest. Selle ajastu üks märkimisväärsemaid ilminguid meditsiinivaldkonnas on vaktsiiniskeptilisuse kasv, mille tõttu on paljudes riikides vähenenud vaktsineerimisega hõlmatus ning sagenenud vaktsiinvälditavate haiguste, nagu leetrite ja läkaköha puhangud. Siinkohal on tagajärje kurb näide praegu USA-s möllav leetripuhang, mis on nõudnud juba ka esimesed inimohvrid. WHO soovitus leetrite kui ülinakkava haiguse puhangute vältimiseks on MMR-vaktsiiniga hõlmatus üle 95%. USA-s on see 90–91%, Eestis alla 90% populatsioonist (2, 3). Soovitusliku hõlmatuse vähenemise üheks põhjuseks on arvatud internetis leviva väärinfo mõju.

Teine oluline trend on alternatiivmeditsiini populaarsuse kasv. Teatud patsiendipopulatsioonid eelistavad tõenduspõhistele ravimeetoditele selliseid raviviise nagu homöopaatia, nõelravi või taimravi, mille tõhusust teadus ei kinnita või isegi ümber lükkab. Sarnaselt vaktsiiniskepsisele mõjutab ka alternatiivmeditsiini eelistamine oluliselt rahvatervist, sest vaktsineerimisega hõlmatuse vähenemine viib nakkushaiguste leviku kasvuni ning alternatiivmeditsiini usk võib kaasa tuua ravi hilinemise või sellest täielikult loobumise, kahjustades seeläbi inimeste tervist ja koormates lõpuks ravi ressursimahukuse suurenemise kaudu ka tervishoiusüsteemi.

Vaktsineerimise ja tõenduspõhise meditsiini suhtes võib kõhklusi ja küsimusi olla või tekkida ka neil, kes ei ole vaktsineerimisest keeldunud ega eelista aktiivselt alternatiivmeditsiini tõenduspõhisele meditsiinile. Seetõttu on tervishoiusüsteemi ees seisev ülesanne mitte ainult pakkuda tõenduspõhist ravi, vaid tegeleda ka ennetustööga aktiivselt valeinfo ja pseudoteaduse vastu võideldes, et tagada patsientidele usaldusväärne ja tõenduspõhine tervishoiuteenus.

Vaktsiinivastased hoiakud tõejärgsel ajastul

Vaktsiinivastaste hoiakute levik ei ole uus nähtus, kuid COVID-19 pandeemia tõi kaasa olukorra, kus vaktsiinivastasus muutus peaaegu globaalseks liikumiseks (4). Kui enne pandeemiat oli vaktsiiniskeptilisus valdavalt seotud konkreetsete vaktsiinidega, näiteks HPV-vaktsiini või leetrite-mumpsi-punetiste (MMR) vaktsiiniga, ning piirdus peamiselt väiksemate kogukondade ja piirkondadega, siis pandeemia tõstis selle nähtuse täiesti uuele tasemele (5). COVID-19 vaktsiinide kiire kasutuselevõtt, poliitilised vaidlused ning pidev väärinfo levik sotsiaalmeedia platvormidel andsid vaktsiiniskeptilistele narratiividele tugeva ja laialdase kõlapinna, mille tulemusena vaktsineerimisega hõlmatus vähenes mitmel pool maailmas (6).

Näiteks USA-s langes laste üldine vaktsineerituse tase COVID-19 pandeemia järel märgatavalt. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) andmetel oli 2021. aastal vaktsineerituse määr laste seas langenud 1–2% võrreldes pandeemiaeelse ajaga, mis tähendab tuhandeid lapsi, kes jäid vajalikest vaktsiinidest ilma (7). Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) 2021. aasta raport „Countering online vaccine misinformation in the EU/EEA“ käsitles vaktsiinivastase väärinformatsiooni levikut ja selle mõju vaktsineeritusele Euroopas. Raportis analüüsiti sotsiaalmeedia postitusi kuues Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, ning leiti, et märkimisväärne osa vaktsiinidega seotud postitustest sisaldas väärinformatsiooni (8). See väärinformatsioon võib mõjutada vanemate otsuseid laste vaktsineerimise suhtes, vähendades seeläbi vaktsiinidega hõlmatust.

Tervishoiutöötajad võivad seista silmitsi olukorraga, kus patsientidel on vaktsiinide suhtes ekslikke eelarvamusi või hirme, mis pärinevad sageli väärinfo levikust digitaalsetes kanalites. Selle tagajärjel suureneb patsientide vastasseis meditsiinipersonaliga, muutes töö emotsionaalselt ja vaimselt kurnavaks. Arstid ja õed kulutavad üha rohkem aega patsientide veenmiseks, faktide selgitamiseks ning väärinformatsiooni ümberlükkamiseks, mis mõjutab negatiivselt nende tööefektiivsust ning süvendab stressi ja läbipõlemist tervishoiutöötajate seas. Nii kujuneb vaktsiiniskeptilisusest mitte ainult rahvatervise probleem, vaid ka oluline katsumus meditsiinisüsteemile tervikuna.

Alternatiivmeditsiin kui kasvav probleem

Alternatiivmeditsiini kasvav populaarsus on samuti tõsine väljakutse tervishoiutöötajatele. Alternatiivsete ravimeetodite hulka kuuluvad näiteks homöopaatia, ravimtaimed, nõelravi ja mitmesugused „looduslikud“ meetodid, mille kasutamine on viimastel aastatel selgelt suurenenud, eriti läänemaailmas (9). Ehkki mõned neist meetoditest võivad pakkuda sümptomaatilist leevendust, on nende tõhusust harva teaduslikult tõestatud ning osade meetodite puhul, nagu homöopaatia, on näidatud, et nende mõju ei ületa platseeboefekti. Sellest hoolimata levivad nende meetodite populaarsust soodustavad narratiivid, mis rõhutavad nende „loomulikku“ päritolu ja ekslikult väidetavat ohutust võrreldes tõenduspõhise meditsiiniga.

Üha sagedamini pöörduvad patsiendid esmalt just alternatiivsete meetodite poole, mis võib põhjustada diagnoosi ja tõhusa ravi hilinemist ning seeläbi halvendada patsientide tervisetulemusi. On ka juhtumeid, kus patsiendid loobuvad täielikult teaduspõhisest ravist, näiteks vähiravist, ning valivad selle asemel alternatiivseid meetodeid, mille tagajärjeks on oluliselt väiksem elulemus (10).

Meditsiinitöötajate jaoks tähendab alternatiivmeditsiini levik pidevat vajadust tegeleda esmalt enda ning seejärel patsientide harimise ja selgitustööga. Alternatiivsete ravimeetodite tõhususse uskuvad patsiendid võivad väljendada umbusaldust arstide soovitatud ravimeetodite suhtes. Selline vastuseis võib põhjustada konfliktsituatsioone arstide ja patsientide vahel ning suurendab arstide emotsionaalset stressi ja töökoormust. Seetõttu on oluline, et meditsiinitöötajad oleksid hästi informeeritud alternatiivsete meetodite teaduslikust taustast ning omaksid häid kommunikatsioonioskusi, et pidada patsientidega konstruktiivset ja usalduslikku dialoogi, aidates neil teha teadlikke ja tervise seisukohast parimaid otsuseid.

Väärinfo äratundmine ja tõe eristamine

Tõejärgsel ajastul, kus sotsiaalmeedia on muutunud peamiseks teabeallikaks, seisavad nii meditsiinitöötajad kui ka patsiendid silmitsi raskustega eristada usaldusväärset teavet väärinfost. Sotsioloog Mare Ainsaar on toonud välja üheksa levinud tehnikat, mida kasutatakse eksitava info levitamiseks (11).

1. Valeväidete esitamine: mida räigem on valeväide, seda kiiremini ja laiemalt see levib.
2. Sensatsioonilised pealkirjad: ere ja šokeeriv sisu kinnistub inimeste mällu paremini.
3. Mainekahjustus: isegi kui pori ei jää külge, võib see siiski mainet määrida.
4. Mimikri: usaldusväärsete allikate jäljendamine, näiteks teadusorganisatsioonidega sarnaste nimede kasutamine.
5. Teaduslikkuse teesklus: väidetakse teadusmeetodite kasutamist, kuigi vähesed suudavad seda kontrollida.
6. Usaldusväärsuse loomine: naiivsete inimeste kaasamine ja tuntud nimede kasutamine. Tõese ja valeinfo oskuslik segamine: 80% infost on tõene ja 20% vale.
7. Selektiivne info avaldamine: ainult endale sobiva info levitamine.
8. Otsene vale: lausvale esitamine.
9. Teaduslik inforünnak: teadusliku terminoloogia kasutamine eksitaval viisil.

Nende tehnikate tundmine aitab meditsiinitöötajatel ja patsientidel ära tunda potentsiaalselt eksitavat teavet. Lisaks on hea harjutada ja rakendada järgmisi tõe tuvastamise meetodeid:

1. Algallika kontrollimine: uurige, kust konkreetne info pärineb.
2. Allika vahendaja tuvastamine: kes on seda infot vahendanud?
3. Allika usaldusväärsuse hindamine: kes on info vahendaja ja milline on tema taust?
4. Sõnumi terviklikkuse analüüs: kas pealkiri ja sisu on kooskõlas?
5. Motivatsiooni mõistmine: mis on info looja eesmärk ja kes teda rahastab?
6. Meetodite kontroll, allikakriitilisus: kas esitatud faktid on kontrollitavad ja milliseid meetodeid on kasutatud?
7. Ekspertide kaasamine: küsige nõu valdkonna spetsialistidelt.
8. Ajakohasuse hindamine: kas info on ajakohane või vananenud?
9. Nali ja satiir: olge teadlik, et mõni info võib olla algselt esitatud huumorina.

Lisaks on oluline olla teadlik sotsiaalmeedia algoritmide toimimisest. Need algoritmid eelistavad sageli sensatsioonilist ja emotsionaalset sisu, mis võib viia väärinfo laialdase levikuni. Sotsiaalmeedia algoritmid on loodud selleks, et hoida kasutaja tähelepanu võimalikult kaua. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutavad nad ära muuhulgas kinnituskallutatust (confirmation bias) – kalduvust eelistada teavet, mis kinnitab olemasolevaid uskumusi. Nii näidatakse inimestele sagedamini just sellist sisu, millega nad tõenäolisemalt nõustuvad, sest see suurendab kaasatust ja pikendab platvormil viibimise aega. See aga võib omakorda tugevdada olemasolevaid arvamusi ja piirata kokkupuudet erinevate vaatenurkadega. Seetõttu on kriitiline mõtlemine ja allikakriitika muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Tervishoiutöötajad peaksid olema valmis patsiente juhendama ja õpetama ära tundma eksitavat teavet ning suunama neid usaldusväärsete allikate poole. See mitte ainult ei paranda patsientide teadlikkust, vaid tugevdab ka usaldust tervishoiusüsteemi vastu.

Kasutatud kirjandus

1. „Post-truth“ declared word of the year by Oxford Dictionaries. BBC News, 16.12016. https://www.bbc.com/news/uk-37995600
2. Mis on leetrid ja kuidas neid vältida? Terviseamet, 31.01.2024. https://terviseamet.ee/uudised/mis-leetrid-ja-kuidas-neid-valtida
3. Immunization. FastStats. National Center for Health Statistics. https://www.cdc.gov/nchs/fastats/immunize.htm
4. Roozenbeek J, et al. Susceptibility to misinformation about COVID-19 around the world. R Soc Open Sci 2020; 64 (12): 60–61.
5. Dubé E, Vivion M, MacDonald NE. Vaccine hesitancy, vaccine refusal and the anti-vaccine movement: influence, impact and implications. Expert Rev Vaccines 2015; 14 (1): 99–117.
6. Loomba S, de Figueiredo A, Piatek SJ, de Graaf K, Larson HJ. Measuring the impact of COVID-19 vaccine misinformation on vaccination intent in the UK and USA. Nature Human Behaviour 2021:5 (3): 337–348.
7. Seither R, et al. Coverage with Selected Vaccines and Exemption Rates Among Children in Kindergarten – United States, 2023–24 School Year. MMWR Morb Mortal Wkly Rep 2024; 73 (41): 925–932.
8. Rofagha B, Petrosova L, Jongh T. Countering online vaccine misinformation in the EU/EEA. European Centre for Disease Prevention and Control, European Centre for Disease Prevention and Control, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2900/329304
9. Clarke TC, Barnes PM, Lindsey MA, et al. Use of Yoga, Meditation, and Chiropractors Among U.S. Adults Aged 18 and Over Key findings. https://www.cdc.gov/nchs/data/databriefs/db325_table-508.pdf#2.
10. Johnson SB, Park SHSHS, Gross CP, Yu JB. Use of Alternative Medicine for Cancer and Its Impact on Survival. J Natl Cancer Inst 2018; 110 (1): 121–124.
11. Himma M. Sotsioloog: üheksa tehnikat eksitamiseks ja üheksa tõe äratundmiseks ERR, 15.04.20217. https://novaator.err.ee/590041/sotsioloog-uheksa-tehnikat-eksitamiseks-j...