Tervishoiutöötajate kordusvaktsineerimise osas kindlat plaani veel pole (1)

24. augustil kogunes riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et arutada COVID-19 vastase vaktsineerimise ja ka tulevase võimaliku revaktsineerimisega seotud küsimusi. Millised nüüd on komisjoni edasised plaanid?

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon koguneb uuesti septembri teises pooles, vajadusel muidugi ka varem. Teadusinformatsiooni selle kohta, missugust vaktsiini, kellele täpselt ja mismoodi manustada – seda peaks juurde kogunema ja jälgime kogu aeg olukorda. Nii plaanimegi septembris kogunenud tõenduse kokku panna ja üle vaadata.

Kas meil on olemas kava, millal kolmandaid doose tegema hakatakse või kuidas neid jaotatakse?

Vaktsineerimise strateegiadokumendi tasemel on kava juba pikka aega olemas. Selles on kirja pandud hüpoteetilised stsenaariumid ning tegu on väga üldise plaaniga, mis päris elus ei pruugigi realiseeruda. Praegu tegeletakse rakenduskava tasemel just nende täpsete korralduste läbimõtlemisega, et kui tõesti peaks olema vajalik kolmandate vaktsiinidooside laialdasem manustamine, kuidas seda siis teha ja praktiliselt korraldada.

Tõenäoliselt tuleb enne üldpopulatsiooni suuremate rühmade korduvvaktsineerimist teemaks lisadooside manustamine immuunpuudulikkusega inimestele. Immuunpuudulikkuse korral ei ole vaktsineerimine kindlasti mitte vastunäidustatud, vastupidi, Covid-19 vastu on vaktsineerimine kindlasti näidustatud.

Seda on juba näidanud erinevad juhukirjeldused – hinnates kliinilist seisundit ja immuunvastust, siis kahest vaktsiinidoosist ei piisa teatud immuunpuudulikkusega seisundite korral neile immuunsuse kujunemiseks. Nad võivad vajada täiendavat vähemalt ühte lisadoosi kaitse saamiseks. Sama kehtib ka teiste vaktsiinide puhul, näiteks B-hepatiidi vaktsiini puhul soovitatakse immuunpuudulikele manustada teatud juhtudel hoopiski suuremat vaktsiinidoosi.

On riike, kus on raske immuunpuudulikkusega patsientidele kolmanda lisadoosi manustamisega juba alustatud. Ka meil lepitakse koostöös immunoloogidega täpselt kokku diagnoosikriteeriumid. Näiteks võivad kuuluda nende patsientide hulka organsiirikutega patsiendid, need, kes on luuüdi siirdamise läbinud, kellel on raske primaarne immuunpuudulikkus või kujunenud tõsine immuunpuudulikkus HIV-infektsiooni foonil, aga ka patsiendid, kes saavad teatud ravimeid, mis immuunsüsteemi pärsivad.

Neid inimesi pole palju, kuid on teada, et kolmandast vaktsiini doosist võiksid nad saada kasu. Samas on teada, et lähiajal peaksid tulema veel mitmed uuringu tulemused, vaatame need kindlasti üle, et nende vaktsineerimine oleks optimaalseim.

Kui palju seda teiste riikide kogemust kolmandate doosidega praegu üldse on, enamasti räägitakse vaid Iisraelist?

Kogemust tegelikult on vähe. Euroopa Liidus on kolmas doos juba kasutusel Ungaris teatud krooniliste haigustega ja immuunpuudulikel inimestel, samuti Islandil üle 90-aastastele. Osa riike on öelnud, et nad hakkavad vaktsineerima immuunpuudulikkusega inimesi, samuti on öeldud, et võiks hakata plaanima laiemalt eakamate vaktsineerimist, alates novembrist näiteks. Need on tulevikku suunatud plaanid, mille realiseerimiseks oodatakse veel täiendavaid andmeid

Saksamaa ja Prantsusmaa plaanivad näiteks septembris alustada immuunpuudulikkusega inimeste vaktsineerimisi, samuti hooldekodudes elavate inimeste vaktsineerimist. Sarnased plaanid on Iirimaal.

Komisjon soovitas eristada lisadoose ja tõhustusdoose?

Absoluutselt, need on erinevad asjad. Immuunpuudulikkuse korral ei pruugi esmane immuniseerimisskeem (kas siis kahe doosiga või Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) tagada piisavat kaitset. Nende puhul peaks esmane vaktsineerimine olema ühe lisadoosiga, mida võib manustada (kui soovitus tuleb), siis juba 28 päeva möödumisel peale teist doosi.

Kui nüüd arutatakse aga tõhustusdoosi, siis selle doosi eesmärk oleks tõhustada esmase kahe doosi kujundatud immuunsust veelgi. See ei tohiks olla väga lühikese intervalliga. Kui vaatame nüüd teisi kasutusel olevaid nn mitteelusaid vaktsiine, siis sageli kasutataksegi kolme doosiga esmast vaktsineerimisskeemi - näiteks puukentsefaliidi, B-hepatiidi vastased vaktsiinid. Teise ja kolmanda doosi vahe ei tohi olla väga lühike, kuid arutelud alles käivad ja teadusandmed kogunevad, et kui üleüldse on vaja kolmandat tõhustusdoosi, siis mis võiks optimaalne vahe olla.

Enamik meedikutest said esimese doosi aasta alguses. Kas aasta lõpu lähenedes peaks mõtlema kolmandale doosile?

See on üks teema, mida komisjonis arutame. Seni ei ole kindlaid kokkuleppeid tervishoiutöötajate kordusvaktsineerimise osas. Osa riike on teemat juba arutanud, siin tuleb ka jälgida ka epidemioloogiliste olukorda ja vajadust.

Universaalset soovitust Euroopa Liidus veel ei ole. Olukorda jälgitakse hoolega ja senised andmed näitavad, et praegu olemasolevad vaktsiinid kaitsevad Covid-19 raske kulu eest jätkuvalt vähemalt 90-protsendilise tõenäosusega. Eile avaldati USA analüüs suurte andmete põhjal, milles olid kokku võetud andmed kuni 8. augusti seisuga. Uuringu järgi oli kahedoosilise Pfizeri vaktsineerimisskeemi tõhusus ka delta tüve korral ikkagi 93%. Kui vaatame Euroopast kogunenud andmeid, siis needki kinnitavad, et vaktsiini tõhusus raske haiguskulu ärahoidmiseks on säilinud.