Tervishoius valmistutakse võimalikuks põgenike saabumiseks
Uurisime seoses sündmustega Ukrainas, kas Eesti tervishoius valmistutakse kuidagi võimalikuks stsenaariumiks, kus peame vastu võtma suurel hulgal põgenikke.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ütles Med24-le, et Eesti on arvestanud, et juhul kui Ukrainas algab sõjategevus, võib siia võib tulla ukrainlasi, kellel on Eestiga juba varasemast ajast side – need, kellel on siin sugulasi või kes on siin näiteks varem töötanud.
Ta seletas, et Eestisse saavad biomeetrilise passiga Ukraina kodanikud tulla viisavabalt ja teised viisaga. Seetõttu ei vaja Ukraina kodanikud üldjuhul Eestis rahvusvahelist kaitset, sest nad saavad viibida siin muudel seaduslikel alustel. Seega olukord on märkimisväärselt erinev võrreldes näiteks 2016. aasta rändekriisi ajal põgenike vastuvõtmisega.
"Eesti eesmärk on, et Ukrainast saabunud inimesed leiaksid võimalikult kiiresti töö ja saaksid ise oma eluga hakkama, kuni tekib võimalus kodumaale tagasi pöörduda," ütles Alasepp.
Tööle asumisega tekib ka õigus ravikindlustusele. Eestis on ravikindlustatud nii lühiajaliselt töötav kui elamisloaga töötav välismaalane.
"Sotsiaalministeerium koostöös oma haldusalaga on tegemas ettevalmistusi tervishoiuteenuste osutamiseks ja tagamiseks. Nii näiteks Terviseamet koos Eesti Perearsti Seltsiga valmistab ette võimalikke lahendusi üldarstiabi pakkumiseks," lisas Alasepp. "Samuti on kaardistamisel võimalused, kuidas kaasata tervishoiuteenuste osutamisse võimalike Ukrainast saabujate seas olevad tervishoiutöötajad."
Terviseamet ja Eesti Haigekassa hindavad lähinädalatel hädavajaliku nakkushaiguste kontrolli meetmete (sh vaktsiinide) mahtu ja maksumust. Täpsematest lahendustest saab Alasepa sõnul rääkida lähinädalatel.