Tervishoiuasutuste puhastusteenindajad käisid Maltal õpirändel
Augusti algul toimunud viiepäevasel õpirändel osalesid töötajad Narva Haiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Uma Puhastus OÜ-st, Viljandi Haiglast, Arkaadia Puhastus OÜ-st, Ida-Viru Keskhaiglast, Tartu Rakenduslikust Kolledžist, SOL Baltics OÜ-st, Elva Haiglast ja AS-st Medicum.
Artikkel ilmus OÜ Puhastusekspert kodulehel ning selle autoriteks on Siret Raid ja Jaanika Kasemets.
Õpirände programmi ja töövarjutuse korraldas Eesti poolt OÜ Puhastusekspert, vastuvõtvaks organisatsiooniks oli Paragon Europe. Põhjaliku ja inspireeriva koolitusprogrammi viis läbi ISO juhtimissüsteemi konsultant Luke Desira.
Töövarjutuse raames jälgisid õpirändes osalenud hooldekodu koristamisprotsesside korraldamist ja põhimõtteid. Ühe suure erinevusena märgati koristusmeetodite valikut - valdavalt kasutatakse Maltal märga koristusmeetodit, mis tähendab koristuskärul oleva pressämbriga vee kasutamist. Märja meetodi koristusefektiivsuse hooldekodus tagas see, et kõik pinnad kuivatati kuiva mikrokiudmopiga.
Eestis ning Põhja-Euroopas on tervishoiuasutustes valdavalt liigutud eelniisutatud mopisüsteemi kasutamisele, mis väljendub praktilises koristamises niiske koristusmeetodina (veeämbrit objektil ei tassita, vaid kasutatakse eelnevalt õige doseeringuga niisutatud piisavas koguses moppe).
Eestis pigem hästi kui halvasti
Töövarjutus hooldekodus andis paljudele õpirändel osalenutele kinnituse, et pigem on Eestis tervishoiuasutuste koristamise ja hügieenilisusega asjad korras ja hästi. Nii näiteks on Eestis paljudes haiglates kasutuses niisutus-, mitte pritspudelid. Pritspudelitest lendvad aineosakesed võivad olla ohtlikud hingamisteedele ning pidev randmeliigutus koormav liigestele. Kui Eestis pestakse niisutuspudeleid regulaarselt, siis Maltal hooldekodu näitel ei pesta pritspudeleid kunagi. Neid kasutatakse ja täidetakse puhastusaine lahusega seni, kuni töövahendi purunedes tuleb uus kasutusele võtta.
Töövarjutusel hakkasid silma avarad puhke- ning pesuruumid personalile. Samuti selgus, et võrreldes Eestiga on hooldekodus hooldajaid ja puhastusteenindajaid ühe elaniku kohta oluliselt suurem arv. See tähendab, et tõenäoliselt esineb vähem tööstressi ning patsiendid saavad kogeda kvaliteetsemat teenust. Tõepoolest märkasid kõik õpirändel osalejad, et hooldekodu elanikud olid eriliselt rõõmsad ja rahulolevad.
ISO 9001 juhtimisstandard
Koolitusprogrammis keskenduti ISO 9001 juhtimisstandardi põhimõtete rakendamisele. Kõlama jäi mõte, et standardite järgne juhtimine tõstab töö efektiivsust, aitab edendada põhitegevust ning on juhtimist abistav töövahend. Standardijärgse juhtimise rakendamise eelduseks on erinevate andmete kogumine. Kui ei ole andmeid, on lihtsalt arvamus ja arvamused võivad olla väga erinevad.
Ükskõik milliste protseduuride kirjeldamine aitab muuta ettevõtte või asutuse tööd efektiivsemaks ja säilitada soovitud kvaliteeti erinevates tegevusvaldkondades. Nii on juhtimises võimalik takistuste ja tagasilöökide puhul keskenduda protseduuri parandamisele mitte inimeste süüdistamisele.
Kui töö käigus ilmneb mingi probleem, siis ISO-standardi põhimõtete järgselt korrigeeritakse tegevusi viiesammulise protsessi järgi:
- kirjelda probleem;
- lahenda probleem nii kiirelt kui võimalik;
- leia juurpõhjus, kasutades viis korda miks-küsimuse meetodit;
- tööta välja lahendus, sh koolitus ja protseduurikirjelduse uuendamine;
- tee järgnevatel kuudel järelkontrolli, veendumaks, kas protseduurikirjelduse täiendus tagab edaspidi sujuva töö.
Õpirände suureks eeliseks on teiste riikide puhastusprotsesside nägemine ja kogemuste jagamine – see laiendab silmaringi ja võimaldab õppida teiste kogemusest. Samuti on õpirändel boonuseks õpirändegrupis sama eriala inimeste tundma õppimine ja uute kontaktide loomine – sellest sünnivad suurepärased koostöövõimalused ja innovaatilised ideed, kuidas koristusvaldkonda edendada.
Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt.