Tervishoid vajab rahastuskriisi ohjamiseks kiiret arengutee valimist

"Eesti rahvastik vananeb ja vajadus arstiabi järgi kasvab, kuid senise rahastusmudeli jätkumise korral vähenevad võimalused raviteenuste pakkumiseks. Haigekassa jõuab rahastuskriisi järgmise viie aasta jooksul," ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. "Kui lisatulusid ei leita, tähendab see pikenevaid ravijärjekordi ning aastaks 2035 kujuneks inimeste omaosalust raviteenuste eest tasumisel praegusest kaks korda kõrgemaks. Seetõttu suureneks kaks korda ka tõenäosus kõrgete tervishoiukulude tõttu vaesuda."

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits ütles, et Eestis on juba praegu Euroopa Liidu riikidest suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele.

"Üle 16% elanikest ei saanud 2018. aastal enese hinnangul piisavalt kiiret abi. Samuti puudub 6% elanikkonnast ravikindlustus, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus," rääkis Piirits. "Patsiendi omaosaluse suurenemiseks võimalust pole, sest see on jõudnud juba 24%-ni ravikuludest."

Piirits lisas, et Eesti tervishoiusüsteemile oleks kõige ohtlikum arengutee, kui järgmise viie aasta jooksul jäetakse põhimõttelised tulevikuvalikud lihtsalt tegemata.

Mõttekoja Praxis analüütik Kaupo Koppel ütles, et senisest enam terviseprobleeme võiks saada lahenduse juba esmatasandil.

"Näiteks Hollandis lahendatakse üle 90% esmatasandil tekkinud terviseprobleemidest samal tasandil ja mitte patsienti edasi suunates. See on lühendanud ravijärjekordi ja parandanud tervishoiuteenuse kättesaadavust," rääkis ta. "Eesti elanikud on seevastu väga eriarstiusku, mis aga tähendab nii kulude kui järjekordade kasvu."

Koppel rõhutas, et tervishoiu keskmes peab tulevikus olema ka tervisekäitumise parandamine.

"Tervisekäitumise mõjud riigi kuludele ja tuludele on suuremad, kui uute teenuste rahastamisega seonduvad kulud," rääkis Koppel. "Alkoholi, ülekaalulisuse ja rasvumise ning vaimse tervise probleemide tõttu kaotab ühiskond igal aastal kümneid tuhandeid eluaastaid ja sadu miljoneid eurosid."

Raportis "Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035" joonistub välja neli stsenaariumi Eesti tervishoiu tuleviku kohta, mis erinevad teineteisest pakutavate teenuste ulatuse, rahastamise allika ja valdkonnas rakendatava innovatsioonitaseme poolest (täpsemalt slaididel):

Stsenaarium 1 „Tervishoiu unelm“

Eesti elanike tervisekäitumine muutub vastutustundlikumaks, aset leiab tehnoloogiline edasiminek ennetuses ja ravis ja üldise tervisekindlustuse käivitamine koos senisest avarama teenuste paketiga.

Stsenaarium 2 „Pragmaatiline maailm“

Eesti elanike tervisekäitumine muutub vastutustundlikumaks, tehnoloogiline edasiminek eelkõige ravis ning üldise tervisekindlustuse käivitamine. Haigekassa defitsiiti rahastatakse patsiendi omaosaluse tõusust, mille katmiseks juurutatakse erakindlustus.

Stsenaarium 3 „Pool rehkendust“

Eesti elanike tervisekäitumine muutub vastutustundlikumaks, tehnoloogiline edasiminek on piiratum, Eesti elanike üldise tervisekindlustuse asemel rakendub üldine tervisekindlustus vaid esmatasandi meditsiinis.

Stsenaarium 4 „Endistviisi edasi“

Eesti elanikud ei võta senisest suuremat vastutust oma tervise eest hoolitsemisel, tehnoloogiline edasiminek on piiratud. Jätkub senine ravikindlustussüsteem.

KOMMENTAAR:

Magnus Piirits: madalama sissetulekuga inimesed loobuvad kõigepealt hambaarstist

Omaosaluse kasv tervishoius suurendab oluliselt vaesusriski. Esimesena kiputakse loobuma hambaravist, rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits.

Kui te vaatate raportis toodud tervishoiu tuleviku stsenaariume aastani 2035, siis mis on selles osas Eesti jaoks kõige suuremad väljakutsed?

Selles on mitu poolt. Esiteks, töövormid muutuvad, rahastus väheneb, kulud kasvavad ja meil on vaja tegeleda puudu oleva tulu leidmisega. Me peame tervisesse rohkem investeerima. Lähtepunkt on see, et tervis on investeering, mitte kuluallikas, sest kui me investeerime tervisesse, siis see mõjutab ka majandust, sest inimesed suudavad kauem töötada, on tootlikumad, on vähem haiguspäevi. Teiselt poolt on väga oluline inimeste enda tervisekäitumine. See on selles mõttes keeruline, et iga inimene otsustab ise, kuidas käitub, aga kuidagi peaks leidma viisid, kuidas inimest ikkagi suunata. Võime alustada sellest, et noori võiks rohkem harida, et inimesed teaksid oma organismist enam. Aga kuidas suunata täiskasvanud inimest tervisliku käitumise poole? Kas rahaliselt, mingisuguste nügimiste ja nutikate lahendustega? Ma arvan, et kõiki lahendusi tuleb kasutada, sest ühele toimib üks, teisele teine. Mõni ootab võibolla andmepõhiseid soovitusi tehisintellektilt seoses mõne temale omase kõrge riskiga.

Milliste valikute ees oleme siis, kui tervishoiu rahastust suhtena SPKsse oluliselt ei suurendata?

Kas vähenda teenuseid? See on üks lahendus, aga kuna meil on vananev rahvastik, siis seda oleks ülimalt keeruline teha. Teine võimalus on, et inimesed maksavad ise teenuse eest näiteks kas otse läbi omaosaluse või erakindlustuse.

Kui paratamatuna seda näete, et inimesed peavad hakkama järjest rohkem ise maksma?

Ma ei ütleks, et see päris paratamatu on. See on valikute koht. Praegu katab inimene ise juba veerandi oma tervishoiukuludest. See tähendab, et 4,5 protsenti leibkondadest on juba vaesusriskis. Kui omaosalust veel suurendada, kui see kasvaks näiteks 50 protsendini, siis kasvab ka vaesusrisk kaks korda.

Kas saab välja tuua, millistest teenustest inimesed kõige enne loobuvad, kui kulud lähevad liiga suureks?

Praegused andmed näitavad, et madalama sissetulekuga inimesed loobuvad hambaarstist. Sellest on lihtsam loobuda, sest tulemused on pikemaajalised, ei avaldu kohe. Ravimitest nii kergelt ei loobuta, aga ka nende puhul saab teha teatud mööndusi.

Olete öelnud, et ravijärjekordade lühendamiseks tuleb laiendada õdede õigusi inimeste ravimisel. Milliseid õigusi täpsemalt silmas peate, eriti olukorras, kus õdesid on samuti vähe?

Pean silmas eeskätt lisainimeste juurde tulemist esmatasandile. Perearstiteenus ei peaks olema ainult perearst ja pereõde, vaid ka teised spetsialistid. Näiteks toitumisnõustaja ja vaimse tervise õed (keda on Eestis praegu väga vähestes keskustes), sest meil on probleemiks ülekaalulisus ja vaimne tervis. Veel oleks vaja inimest, kes saaks aru patsiendi taustsüsteemist. Osa tervisemuredest tulevad keskkonnast, aga sellest on väga keeruline aru saada, kui inimesega pole aega suhelda.

Lisaõigusi saavad pereõed juba varsti juurde. Pereõed ei ole tohtinud töövõimetuslehti avada, aga kui nüüd seadus läheb läbi, siis nad saavad seda teha.

Täna esitleti nelja stsenaariumi aastani 2035. Millise stsenaariumi peaks Eesti valima, mis oleks meile ka jõukohane?

Tervise mõttes kindlasti „Tervishoiu unelma“. Kulud, mis sinna arvesse võtsime, võrreldes baasstsenaariumiga, ei ole märkimisväärselt suuremad. Lisakulu on viis protsenti eelarvest.