Tervisekassa: perearsti nõuandeliinilt ei tohi inimesi tasulise teenuse numbrile suunata

Muu hulgas on kokkuleppes isikustatud nõustamise põhimõtete kohta kirjas, et:

• 1220 ei väljasta ravimi esmast retsepti;
• 1220 ei väljasta rahustite, potentsiravimite, uinutite, psühhotroopsete ravimite ega antibiootikumide retsepte (v.a. ägeda tsüstiidi raviks esmavaliku antibiootikum EPS/EIS haiglaväliste infektsioonide ravijuhise alusel);
• 1220 võib patsiendi vajadusel EMO-sse suunata, dokumenteerides soovituse ka epikriisi. Teistele eriarstidele, uuringutele või analüüsidele 1220 ei saada;
• 1220 ei tohi suunata patsiente Tervisekassa poolt mitterahastatavale teenusele. Kui patsiendil selline soov on, siis piirdub 1220 soovitus teavitusega vastava tasulise teenuse olemasolust.

Kuidas sobib kõnealuse kolmepoolse kokkuleppega kokku Aktuaalses Kaameras kajastatud tegevus, et perearsti nõuandetelefonilt 1220, mida haldab Confido Arstikeskus, suunatakse patsiendid, kellele oleks vaja kirjutada esmane retsept, Confido Arsikeskuse tasulisele arsti nõuandetelefonile 1500?

“Tervisekassa ei ole kindlasti seda meelt, et nõuandeliin suunab inimese oma tasulise teenuse numbrile. 1220 ei tohi suunata patsiente Tervisekassa poolt mitterahastatavale teenusele,” selgitab Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonna pressiesindaja Sander Rajamäe. Ning lisab, et nii nagu kokkuleppes kirjas, piirdub 1220 soovitus teabega vastava tasulise teenuse olemasolust.

1220 on Rajamäe selgitusel esmalt nõuandetelefon, kes tegeleb vajadusel krooniliste haiguste retseptide pikendamisega. “Nõuandeliin ei alusta ravi, ei võta vastu raviotsuseid ja ei kirjuta esmaretsepte – kõik esmased ravimite väljakirjutamised toimuvad pere- või eriarsti juures,” rõhutab pressiesindaja ning lisab, et teatud puhkudel eeldab retsepti väljastamine ka inimese tervisliku seisundi hindamist, analüüside tegemist ja haige läbivaatlust, mida telefoni teel ei ole võimalik teha.

Aktuaalse Kaamera vahendatud teavet, et retsepti saamiseks võib inimene hädaolukorras pöörduda ka kiirabi poole, kommenteeris Sander Rajamägi niiviisi: “Mis puudutab kiirabi, siis Tervisekassa pidas ERR-ile antud kommentaaris silmas seda, et kui inimesel on päriselt eluohtlik seisund ja tal ei ole võimalik liikuda, on tal võimalik kutsuda kiirabi, kes annab talle esmaabi ning vajadusel viib inimese haiglasse, kus on olemas vajaminev ravim.”

Loomulikult on Tervisekassa esindaja sõnul kõige parem olukord, kui inimene saab endale vajalikud retseptid kätte ajal, mil tema perearst töötab ja inimesega otse suhelda saab.

Tasulised teenused nõuandeliinidel ja apteekides

Viimasel ajal tegelevad aga kaugteenuse osutamisega lisaks perearsti nõuandetelefonile 1220 erinevad tasulised nõuandeliinid ja digiplatvormid, apteegiski saab tasu eest retsepte pikendada.

“Neid teenuseosutajaid Tervisekassa, Eesti Perearstide Seltsi ja perearsti nõuandetelefoni vahel sõlmitud kokkulepe ei puuduta ning seetõttu lähtuvad nad kolme osapoole vahel kokku lepitust valikuliselt. See aga võib patsiendiohutuse vaatest olla vägagi kahtlane tegevus – ammune raviskeem ei pruugi vastata patsiendi praegusele terviseseisundile, pikendatud võivad saada ka kuritarvitatavad ravimid või ei lähtuta mõistliku ravimikasutuse printsiipidest,” räägib perearst Le Vallikivi. “Ehk siis tegelikult oleks palju kasu kogu valdkonna teenuseosutajaid hõlmavatest kokkulepetest.”

Kas kaugnõustamise teel pakutavate teenuste (sh retseptide väljastamise) ühtlustamiseks on Tervisekassal kavas kõigi teenusepakkujatega mingite ühtsete põhimõtete alusel kokkuleppe sõlmimine?

“Antud (tasuliste teenuste – toim) teenuseosutajad ei ole Tervisekassa lepingupartnerid ning seetõttu ei ole meil alust taolisi kokkuleppeid sõlmida. Tasulise terviseteenuste osutajate järelevalvega tegeleb Terviseamet,” selgitas Sander Rajamäe.