Tervisekassa hakkab terviseteenuste loetelu koostamisel kasutama EL kliinilise ühishindamise aruandeid
Vabariigi Valitsus muutis tänasel istungil Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumeid käsitlevat määrust. Muudatuse eesmärgiks on lihtsustada tervishoiuteenuste loetelu koostamist ja muuta teenused patsientidele kättesaadavamaks.
Selleks hakkab tervisekassa kasutama Euroopa kliinilise ühishindamise aruandeid, mis võimaldavad tuua uusi ravimeid ja seadmeid patsientideni kiiremini ja kuluefektiivsemalt. Tervishoiuteenuste loetelu koostamine viiakse vastavusse EL määrusega 2021/2282.
Tervisetehnoloogia kliiniline ühishindamine on tervisetehnoloogia kohta olemasoleva kliinilise tõendusmaterjali teaduslik kogumine ja võrdlev analüüs. Eelnõu kohaselt hakkab tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete loetellu kandmise taotluste menetlemisel arvestama EL kliinilise ühishindamise aruandeid ja andmeid, mis on saadaval Euroopa Komisjoni IT-platvormil. See tähendab, et tervisekassal ei ole vaja ravimite ja meditsiiniseadmete meditsiinilise efektiivsuse hindamist läbi viia, kui on olemas EL ühishindamise aruanne või piisav rahvusvaheline hindamisraport.
Samuti ei pea taotlejad teenuse lisamiseks tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu esitama EL-i tasandil juba esitatud andmeid meditsiinilise efektiivsuse kohta. Praegu tuleb taotlejal tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete loetellu kandmiseks esitada andmed tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni ekspert annab selle kohta oma hinnangu.
Muudatus võimaldab senisest efektiivsemalt kasutada Tartu Ülikooli või ravimiameti soovitusel nimetatud ekspertide ressurssi, optimeerida tervisekassa töökorralduslikke ja rahalisi kulusid, mis kaasnevad eksperdihinnangute tellimisega, ja kiirendada kriteeriumidele vastavuse hindamise protsessi, sest tervisekassa saab kulutõhususe ja eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hindamist teha senisest kiiremini. Enam ei pea ootama kohaliku meditsiinilise eksperdihinnangu tellimist ja valmimist, milleks kulub keskmiselt kolm kuni viis kuud.
Kiirem menetlusprotsess võimaldab meditsiiniliselt tõenduspõhiseid, kulutõhusaid ja eelarvele vastavaid tervishoiuteenuseid senisest kiiremini rahastama hakata ehk patsientidele kättesaadavaks teha.
Samuti nähakse eelnõuga ette tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosseisu kaks uut liiget: esmatasandi nõunik ja harvikhaiguste nõunik. Nende kaasamise eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuste ja harvikhaigustega seotud teenuste sisulist hindamist ja arendamist. Praegu on komisjonis 13 liiget.
Et tagada muudatuste rakendamiseks selge ja kohane ajaraam, jõustub määrus 1. jaanuaril 2025. aastal, Euroopa Liidu määrust 2021/2282 hakatakse täielikult kohaldama alates 12. jaanuarist 2025.