Terviseameti analüüs: registris on ligi 2000 arstiharidusega inimest, kes ei tööta Eestis arstina

Neist pooled on alla 65 aasta vanused ning ilmselt on nad tööturul aktiivsed. Seega tuleks leida lahendusi, kuidas saada need arstid uuesti enda omandatud eriala juurde tagasi.

Eelmisel aastal kanti registrisse 151 arsti ning nendest teeb tööd mõnes raviasutuses 129 ehk 22 arsti on mingil põhjusel otsustanud mitte tööle asuda enda erialal.

Läbi aastate on trend, et töötavate isikute arv on suurem, kui tegelikult täidetud ametikohtade arv ehk arstid jagavad enda koormust erinevate tööandjate, sh riikide vahel. Ettevõtjate ja töövõtulepinguga töötavate tervishoiutöötajate poolt täidetud ametikohad on üldjuhul hinnangulised, sest nende puhul on raske hinnata, kui suure osa ühest ametikohast töötaja konkreetsel ajahetkel täidab.

Lisaks suureneb Eestis vanemaealiste koguarv ja sellest tekib ka vajadus täiendavate tervishoiuteenuste järele. Kohtade täituvusse annab enda osa ka ületunnitöö, millega TAI andmetel täidetakse aastas keskmiselt 127 ametikohta lisaks. Liiga suure koormuse võtnud arstidel on seetõttu ka suur risk läbi põleda ning töölt lahkuda. Võime arvata, et mida vanemad on meil arstid, seda vähem nad üleüldiselt jaksavad ka ületunde teha.

Eesti tervishoiusüsteemi tugevuse mõõdupuuks on muu hulgas ka arstide arv elaniku kohta. Hetkel on Eestis umbes 3,9 arsti 1000 elaniku kohta. Võrreldes Euroopa keskmisega, mis on ligikaudu 3,5 arsti 1000 elaniku kohta, viitab sellele, et kuigi Eestis on arstide arv hetkel üldiselt piisav, võib see hakata varsti kahanema, sest suur osa arstidest läheneb pensionieale või siirdub tööle välisriiki.

Kui me soovime säilitada suhtarvu kolm arsti 1000 inimese kohta, peab tööle asuma kindlasti enam arste, kui saab 65-aastaseks, sest ametistlahkujaid on kahjuks ka enne pensioniiga. Lisaks suureneb Eestis vanemaealiste koguarv ja sellest tekib ka vajadus täiendavate tervishoiuteenuste järele.

Omandatud erialad

Vaadeldes 2023. aastal Eestis töötavate arstide jaotust erialade kaupa selgub, et ligi 1200 arsti töötab peremeditsiinis ning järgnevad pediaatria (542), günekoloogia (393) ja anestesioloogia (378) eriala. Hetkel on registreerinud alla 5 arsti kohtuarstiteaduse ja kardiokirurgia erialal. Märtsi seisuga on Eestis 441 arsti, kes on omandanud kaks eriala.

Üle 65-aastaste arstide töökohad

Eestis Kokku oli 2024. aasta märtsi seisuga Terviseameti registris 7243 arsti, kellest oli Eestis töökoht 5178-l. Nendest aga 1275 (24,6%) olid vanemad kui 65 aastat. Aastal 2019 töötas Eestis aga 4603 arsti, kellest 937 (20,4%) olid vanemad kui 65 aastat. Seega on viimase 5 aasta jooksul arstide üldarv püsinud suuresti pensionieas töötavate arstide toel, sest üle 65-aastaste arstide arv on sel ajavahemikul suurenenud 299 võrra (36,1%).

Üle 65-aastaste arstide panust Eesti praeguse tervishoiu süsteemi toimimisse on suur, kuid võime oletada, et neist enamik ei tee enam ületunde ega tööta ka täiskoormusega, mistõttu nende panus kõigi arstide tööaega on väiksem kui noorematel kolleegidel. Terviseametil puudub info, millal jäädakse pensionile, kuna meil on arst registris surmani. Keskmine Eesti arst lahkub töölt 75-aastaselt (2022. aasta andmed).

Alla 65-aastaste arstide töökohad

Eestis Alla 65-aastaste arstide arv viimastel aastatel on näidanud muutusi. Aastal 2019 oli alla 65-aastaste arstide koguarv 3666, moodustades 79,6% kõigist arstidest. Järgnevatel aastatel on alla 65-aastaste arstide arv järk-järgult vähenenud.

Kõige märgatavam muutus toimus aastal 2023, kui töötavate arstide koguarv oli 5178, kuid alla 65-aastaste arstide osakaal vähenes samuti, moodustades ainult 75,5% töötavate arstide koguarvust. Selline muutus võib osutada mitmetele teguritele, sealhulgas arstide pensionile jäämisele, karjäärimuutustele või meditsiiniõppe ja -koolituse trendidele. Samuti võib see mõjutada tervishoiusüsteemi koormust ja tasakaalu vanemate ja nooremate arstide vahel ning nõuda täiendavaid jõupingutusi, et tagada arstide järelkasvu jätkusuutlikus tulevikus.

Aastatel 2024-2028 jõuab keskmiselt pensioniikka 155 Terviseameti registris olevat arsti. Arvud varieeruvad aastate jooksul – 2026. aastal jõuab pensioniikka 141 arsti, kuid 2027. ja 2028. aastal on see number suurem, vastavalt 164 ja 157 arsti. Lisaks kui 90% hetkel tööl olevatest 65+ arstidest peaksid veel vastu viis aastat, siis on veel 1150 arsti, kes võivad minna pensionile.

See prognoos võib mõjutada tervishoiusüsteemi, eriti kui suur hulk arste otsustab samal ajal pensionile minna. Seetõttu on oluline seda jälgida, planeerida personalipoliitikat ning tagada piisav arstide arv.

Allikas: Terviseamet, "Eesti arstide analüüs 2019-2023"