Terviseameti analüüs: arstid ja migratsioon aastatel 2019-2023

Välismaale tööle minek võib olla atraktiivne võimalus arstidele, kes soovivad laiendada oma kogemusi ja töötada erinevates keskkondades. Samuti võib see kaasa aidata rahvusvahelise meditsiinipraktika edendamisele ning teadmiste vahetamisele erinevate riikide vahel.

2023. aastal võtsid arstid kokku 32 tõendit, millest enamik olid seotud üldmeditsiiniga (9 tõendit), järgnesid hambaravi (4), oftalmoloogia (3) ja pediaatria (3). See näitab, et suurim huvi välismaale tööle mineku vastu on üldmeditsiini valdkonnas. Kõige populaarsemad sihtkohad 2023. aastal olid Soome (11) ja Suurbritannia (6).

Aastatel 2019-2023 suundusid 195 Eesti arsti välismaale tööle. Kõige enim võeti välismaal töötamiseks lubasid Soome (103) ja Suurbritanniasse (23), erialadest liikusid välismaale üldmeditsiini eriala arstid (72) ning hambaarstid (20). Tõendite arv on uuritud aastatel jäänud 32 ja 43 vahele ning aastate lõikes mõnevõrra erinev.

Enim võeti tõendeid üldmeditsiini (72) ja hambaravi (20) erialadel, moodustades vastavalt 36,9% ja 10,3% kõigist arstide võetud tõenditest. Kuigi mõned erialad on väiksema esindatusega - näiteks kardiokirurgia, gastroenteroloogia ja endokrinoloogia - näitab see siiski teatavat huvi nendel ametikohtadel töötamise vastu välismaal.

Aastatel 2019-2023 suundus oluline hulk Eesti arste välismaale tööle ning sihtkohad jagunesid mitmetesse riikidesse üle terve maailma.

Populaarseimaks sihtkohaks oli ülekaalukalt Soome, kuhu suundus kõige rohkem arste (103). See võib viidata Soome tervishoiusüsteemi atraktiivsusele, sealhulgas töötingimustele ja -võimalustele, samuti võib see olla seotud kultuuriliste ja keeleliste sarnasustega ning kindlasti ka Soome asukohaga Eesti suhtes.

Suurbritannia oli teisel kohal (23), kuid selle populaarsus oli võrreldes Soomega oluliselt madalam. Võimalik, et ka Brexitiga seotud ebakindlus ja muudatused Ühendkuningriigi tervishoiusüsteemis võisid mõjutada arstide valikuid välismaale suundumisel.

Ära tuleb märkida ka teiste Euroopa riikide nagu Rootsi, Saksamaa ja Šveitsi populaarsus. Need riigid on tuntud heal tasemel tervishoiusüsteemi poolest ning võivad pakkuda arstidele mitmekesiseid karjäärivõimalusi ja väljakutseid.

Lisaks Euroopale leidsid arstid tee ka teistesse maailma piirkondadesse nagu Austraalia, Araabia Ühendemiraadid ja Ameerika Ühendriigid.

Välisriigis hariduse omandanud arstid

Eesti tervishoiusüsteemis Eestis tegutseb mitmesuguse haridustaustaga arstide kogukond. Statistika näitab, et enamik registris olevaid arste (4976) on omandanud hariduse Eestis. Lisaks on märkimisväärne arv arste (202), kes on hariduse saanud teistes riikides.

Näiteks on 109 arsti omandanud hariduse Venemaal, 32 Ukrainas, 24 Soomes ja 7 Lätis. Erinev päritolumaa võib rikastada Eesti meditsiinivaldkonda, tuues sisse erinevaid kogemusi ja teadmisi. Samuti võib see võimaldada Eesti tervishoiusüsteemil tõhusamalt lahendada spetsiifilisi terviseprobleeme, mis on seotud teatud riikide tavade või kultuuriliste eripäradega.

Samas võivad erinevate haridustaustadega arstid kaasa tuua väljakutseid, eriti seoses meditsiiniliste standardite ja protseduuride ühtlustamisega. On oluline tagada, et kõik arstid, sõltumata nende haridusasutusest, vastavad Eesti meditsiinivaldkonna nõuetele ja standarditele.

Lisaks võib erinev päritolumaa ja kultuuriline taust mõjutada ka suhtlemist patsientidega, mis võib omakorda mõjutada terviseabi kvaliteeti ja kättesaadavust.

Allikas: Terviseamet, "Eesti arstide analüüs 2019-2023"