Terviseamet vastulauses eelmisele haridusministrile: koolide distantsõpe on viimane hädameede
Terviseamet lükkab ümber eelmise haridus- ja teadusminister Liina Kersna väite, et terviseamet pakkus ainsa lahendusena koolide distantsõpet ja haridusministeerium pidi hankima koolidele kiirteste, sest terviseamet ja sotsiaalministeerium neid ei pakkunud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Terviseamet selgitab, et amet tellis 2021. aasta juunis kooli tervishoiutöötajatele professionaalseks kasutamiseks mõeldud kiirteste, mis anti enne kooliaasta algust üle HTM-ile. Teise tellimuse tegi Terviseamet HTM-i tarvis septembris, et saada kogus kätte 1. oktoobriks, kuid saabunud tarne ei vastanud EL-i nõuetele ja Terviseamet pidas kauba tollis kinni. Terviseamet ei saanud lubada koolidesse kasutamiseks teste, mille suhtes puudus kindlus.
Uus kvaliteetne partii teste jõudis kohale 11. novembriks 2021, kuid veel enne seda korraldas HTM oktoobri lõpus esimese enesetestimiseks mõeldud testidele ostu, mis tulenes HTM-i, Terviseameti ja Teadusnõukoja ettepanekust ja Vabariigi Valitsuse 26. oktoobril 2021 antud korraldusest - hoida koole võimalikult kaua avatuna ja alustada 1. novembrist 2021 koolides laste kiirtestimist.
Novembrikuus korraldatud hankel osales Terviseamet oma pädevusest tulenevalt nõustava osapoolena ning tegi kindlaks, kas hankele laekunud testid vastavad nõuetele.
"Niisiis ei vasta tõele, et Terviseamet ei teinud väiksematki sammu ühiskonnas kiirtestimise kasutamiseks," seisab vastulauses. Mis puudutab küsimust, kas ühiskonnas oleks pidanud kiirtestimist laialdasemalt kasutama juba varem, siis Terviseamet alustas antigeeni kiirtestide kasutamist ja hangete ettevalmistamist niipea, kui Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja WHO seda 2020. aastal soovitasid. Eesti alustas kiirtestide pakkumist sarnaselt teiste riikidega tervishoiuasutustest ja hoolekandeasutustest, et tagada patsientide maksimaalne ohutus.
Loe terviseameti vastust Liina Kersna süüdistustele pikemalt siit!