Terviseamet: spaade ja spordiklubide külastamine on ohutu

Terviseamet jätkab laekunud kaebuste põhjal asutuste pistelist kontrollimist ning võtab Legionella tuvastamiseks proove, mida analüüsitakse Terviseameti nakkushaiguste laboris.

Terviseametile on laekunud mitmeid kaebusi veekeskuste, saunakeskuste ja spordikeskuste klientide poolt. Peamised kaebused on seotud sellega, et külastajatel tekkisid pärast asutuse külastust analoogsed sümptomid legionellaga.

Hetkel on terviseamet võtnud proove vee- ja saunakeskustest ning spordiklubidest Tallinnas kui ka teiste teenuse osutajate juurest Lõuna regiooni piirkonnas. Ka veekeskused ja ujulad ise on tundnud huvi proovide võtmiseks legionellade määramiseks ning küsinud nõu legionellade esinemise ja vajadusel kasutusele võetavate meetmete osas.

Kindlasti teeb terviseamet Legionella bakteri leviku riskidest kokkuvõtliku analüüsi ja jagab seda spaa- ja saunakeskuste ning teiste asutustega, mille klientidel on kokkupuude torustikest tuleva veega.

Tegemist ei ole erandlikult tekkinud olukorraga ning reeglina on veekeskustel, spordiklubidel ja teistel asutustel kehtestatud sisemised nõuded, mille järgimisel on võimalik bakteri vohamist kontrolli all hoida.

Keda Legionella bakter ohustab?

Bakteri põhjustatud haigust ehk legionelloosi põhjustab torustikues elutsevatest bakteritest vaid Legionella pneumophila.

Terviserisk oleneb sellest, milliseid liike ja tüvesid ja kui suures koguses veesüsteemis leidub.

Legionella bakteri inimesele ohutu kogus on ära toodud Euroopa parlamendi ja nõukogu uues direktiivis 2020/2184, mis käsitleb olmevee kvaliteeti. Selles direktiivis on välja toodud tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamise parameetrina kogus <1000 pmü/1l ehk ühes liitris vees võib olla vähem kui 1000 pesa moodustavat ühikut baktereid. Kui see normtase ületatakse, tuleb asutusel rakendada bakteri hävitamiseks vastavaid meetmed. Mõnes tervishoiuasutuses (näiteks dialüüsi protseduuri teostavas asutuses) on kehtestatud lubatud bakterite hulgaks null.

Legionella bakter põhjustab tõsiseid tervisehädasid õnneks harva, kuid märjas keskkonnas levib ka teisi baktereid. Näiteks oksendamist ja kõhulahtisist võivad põhjustada mitmed teised bakterid ja viirused. Näiteks nö kõhugrippi põhjustavad viirused levivad väga kergelt ühelt inimeselt teisele, sealjuures on need viirused kloori suhtes üsna vastupidavad.

Legionella bakter ise inimeselt inimesele ei levi ja haigestutakse veepiiskade sissehingamisel (näiteks duši all).

Legionella bakter ei ohusta tervet inimest.

Legionella-nakkuse riskirühmad on:

• üle 50 aasta vanused inimesed;
• immuunpuudulikkusega;
• diabeediga;
• krooniliste kopsu- ja neeruhaigustega;
• pahaloomuliste kasvajatega inimesed;
• suitsetajad.

Legionelloosi peiteperioodi pikkuseks on 2 kuni 10 (keskmiselt 5 kuni 6) päeva. Haigusenähtudeks on palavik, pea-, kõhu- ja lihasevalu, halb enesetunne, isutus, kõhulahtisus ja mitteproduktiivne köha. Kujuneb kopsupõletik koos hingamisraskusega. Haiguse kulg võib olla raske ja võib lõppeda surmaga umbes 15%-l juhtudest.