Terviseamet saab vajadusel laiendada tasuta koroonatestimist kõigile
Terviseameti peadirektor Birgit Lao ütles, et vajadusel saab muuta tasuta COVID-testimise vanusevahemikke või võimaldada seda kõigile. „See operatiivsus on meil olemas.“
Avaldatud
Viimati uuendatud
Birgit Lao ütles, et COVID-testimine on Eestis vajaduspõhine. „Nüüd on küsimus, kas PCR on ainuke viis, kuidas testimist läbi viia või saame rakendada ka teisi testimisviise, mida näiteks väga edukalt tegi Prantsusmaa, kus testimistelgid olid antigeenitesti põhised. See on tegelikult kokkuleppe küsimus. Terviseametil on testimise rakendamiseks valmidus ja paindlikkus olemas. Kohe kui signaal tuleb, muudame kas testimise vanusevahemikke või võimaldame kõigile – see operatiivsus on olemas,“ kinnitas Lao.
Praegu on meil PCR-testimine tasuta riskigruppidele ja 60+ vanuses inimestele.
PCR-testid annavad infot viirusetüvede kohta
Teadusnõukoja juht Toivo Maimets märkis, et massiline PCR-testimine ei tasu ennast selgelt ära. „Meditsiinilisest aspektist vaadatuna ei ole mõtet teha teste, kui selle tulemusest ei sõltu midagi raviprotsessis,“ ütles Maimets ja lisas, et küll on aga PCR-testidel oluline mõte viirusetüvede seires.
„Tuleb vaadata, millised viirusetüved meil levivad. Seda teame täna väga hästi. Üle 80% on omikron-5, natuke ka omikron-2. Peame kogu aeg operatiivselt vaatama, kas ei tule mõni uus tüvi sisse. Näiteks Indias levib tugevalt omikron-2 derivaat. Pole kindel, et see globaalselt ohtlikuks muutub. Sellistel muudatustel tuleb aga silm peal hoida ja selliseid testimisi tuleb kindlasti teha. Aga mitte nii, et mul on nohu ja köha, teeme PCR-i.“
Lao lisas, et valimipõhist PCR-testimist terviseamet ka korraldab. „Erinevate tüvede leidmise võimekus on meil olemas,“ nentis ta.
Kiirtestimine koolides on mõttekas
Toivo Maimets märkis, et kuigi antigeenitestid nakatumise algul kohe positiivset tulemust ei näita, tasub neid koolides siiski kasutada. „Sellega läheb paar päeva aega ja sellel ajal on inimene nakatamisvõimeline. Nii et võime öelda, et 100% kindlust ta ei anna. Kui ta aitab aga samas koolidest välja korjata kasvõi osa inimesi, kes on parajasti nakatunud ja levitavad seda nakkust nii õpilaste kui ka õpetajate seas, siis on meil ikkagi natuke kindlam see, et saame koole lahti hoida ja ei pea õpilasi kontaktõppelt ära viima arvutite taha kodudesse. Sest oleme näinud, et distantsõpe on oluliselt viletsamate tulemustega kui kontaktõpe.“