Terviseamet hoiatab: läkaköhasse haigestumine on kasvanud, imikud haigestuvad üliraskelt
Eelmise aasta algusest kuni tänavu 15. jaanuarini on Eestis registreeritud 258 läkaköha haigusjuhtu, mida on 8,6 korda rohkem kui eelneval samal perioodil. 2023. aastal kinnitati 30 haigusjuhtu.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Haigestunute seas on märgatavalt suurenenud laste osakaal ning lapsed vanuses 0-14 eluaastat moodustavad haigestunute üldarvust 48%. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata, teatas Terviseamet.
Eesti lastearstid teatasid hiljuti rasketest läkaköha juhtudest alla 1-aastastel vaktsineerimata lastel, mis vajasid viivitamata hospitaliseerimist ja intensiivravi.
Eesti lapsed vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames läkaköha vastu kuus korda: 3kuuselt, 4,5kuuselt ja 6kuuselt ning 2aastaselt, 6-7aastaselt ja 15-16-aastaselt. Viimastel aastatel on hõlmatus vaktsineerimisega laste seas langenud kriitilise tasemeni. Eestis oli seisuga 31. detsember 2023 läkaköha vastu vaktsineerituse hõlmatus 1aastastel 72,3% (WHO soovitus on 90%) ja 2aastastel 83,3%. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega oli 3aastastel 72,8% ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega 7aastastel 63,4%.
Enne seda, kui läkaköha vastane vaktsineerimine lisati 1957. aastast immuniseerimiskavasse, oli haigestumise tase Eestis väga kõrge ning registreeriti üle 6000 haigusjuhtu aastas.
1963. aastast on läkaköhasse haigestumine Eestis püsinud väga madal, kuni 1990ndate lõpus hakkas haigestumine taas kasvama ning märgatav kasv toimus ka 2007-2010, kui haigestumine jõudis uuesti 1963. aasta tasemeni. 2007. aastal suri Eestis 1-kuune poiss perekonnast, kus varem haigestusid vend ja ema.
Kuivõrd nakkushaiguste eksperdid nägid, et 2007-2010. aastatel haigestusid rohkem noorukid ja noored täiskasvanud, otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon lisada immuniseerimiskavasse revaktsineerimine noorukitele vanuses 15-16 eluaastat. Selle tulemusel haigestumine taas langes ja raskete juhtumite arv vähenes.