Terviseamet: COVID-isse haigestumine on tõusnud, kuid survet tervishoiusüsteemile pole
Haigestumus COVID-isse kasvas möödunud nädalal peaaegu kõikides vanusrühmades, kuid haigestunute arv jääb siiski madalale tasemele ja märke survest tervishoiusüsteemile ei ole, teatas terviseamet.
Terviseameti epiidülevaates selgub, et möödunud nädala jooksul lisandus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeil 355 haigusjuhtu (61 laboratoorselt kinnitatud ja 294 kliiniliselt diagnoositud). Registreeritud haigusjuhtude üldarv on kasvanud 37,1% võrra eelmise nädalaga võrreldes. Haigestunud jagunesid järgmiselt: vaktsineerimata isikuid 14, pooleli oleva kuuriga isikuid 0 ning lõpetatud kuuriga isikuid 47.
Kõigist haigestunutest on diagnoos kinnitatud laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest tervishoiutöötajate juures) 17% juhtudest. 35. nädalal tehti 1132 (85 testi 100 000 el. kohta). Positiivsete testide osakaal moodustab 5,4% (34. nädalal – 4,0%).
Võrreldes eelmise nädalaga on haigestumus kasvanud peaaegu kõikides vanusrühmades. Haigestumine vähenes vanusegruppis 15-19 a, ning võrreldes eelmise nädalaga muutusi ei olnud vanusegruppides 10-14 a., 35-39a ja 45-49 a. Haigestumuse suuremat kasvu on täheldatud vanuserühmades 25-29 a ning üle 85a. Isikud vanuses üle 60 a. moodustavad 24,5% haigete üldarvust, samas nende osakaal kõigi laboratoorselt kinnitatud juhtude hulgas on 57,4%. Haigestumise tõusu võib seostada nii puhkuste perioodi lõpuga, kui ka suvelõpuürituste läbiviimisega. Siiski jääb haigestunute arv madalale tasemele ning väikese arvu tõttu ei ole muutusi haigestumuse dünaamikas statistiliselt õige arvutada.
Möödunud ehk 35. nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel 26 patsienti (eelmisel nädalal 20). Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 19 patsienti ehk 73,1% kõigist hospitaliseeritutest. Juhitaval hingamisel on 1 patsient.
Üle 60a hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 100,0% kõikidest sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientidest. Edastatud haiglate andmetel surnuid ei olnud.
Hoolekandeasutuses 35. nädalal uusi nakatumisi registreeritud ja koldeid jälgimisel ei ole.
Reoveeseire 35. nädalal on seiratud kokku 30 proovi ning reoveeseire tulemuste põhjal on SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees tõusutrendis võrreldes eelmiste nädalatega. Reoveeseire alusel jäid kõik seiratud proovid kollasele või rohelisele ohutasemele, seega ei olnud 35. nädalal SARS-CoV-2 sisaldust määratud oranžil ega punasel ohutasemel.
Eestis on sekveneerimise andmetel omikron-tüve osakaal 100%. XBB 1.5. variant moodustab 100% kõikidest sekveneeritud proovidest. Viimase viie nädala jooksul hakkas kasvama EG.5. (Eris) variantide osakaal kõikidest XBB.1.5. proovidest. Väikeste proovide arvu tõttu ei ole korrektne arvutada tüvede esinemise osakaalu protsendiliselt ega määrata domineeriva tüve. Praegu ei ole märke survest tervishoiusüsteemidele.
Järeldus
Viimastel nädalatel, pärast mitut kuud kestnud väga madalat nakatumismäära, on SARS-CoV2 levik hakanud suurenema. See on langenud kokku F456L mutatsiooni kandvate SARS-CoV2 XBB.1.5-sarnaste liinide (EG5.1) avastamise sagenemisega.
Uute tüvede tekkimine ehk viiruse muutlikkus suurendab tema kohanemisvõimet ja levikut. Olemasolevate tõendite põhjal hinnatakse EG.5-st tulenevat rahvatervise riski madalaks. Kuigi EG.5 on näidanud suurenenud levimust, kasvueelist ja püüet vaktsiinide eest põgeneda, ei ole siiani täheldatud muutusi haiguse raskusastmes.
Teadlaste arvamusel pakuvad vaktsiinid jätkuvalt head kaitset raskelt kulgeva haiguse vastu. Tuleb märkida ka teisi tegureid, mis võivad leviku suurenemisele kaasa aidata: eeskätt võib haigestumise tõusu seostada nii puhkuste perioodi lõpuga, kui ka suvelõpuüritusete läbiviimisega. Samas on oluline roll seotud mitu kuud kestnud madalast haigestumisest tingitud vähenenud immuunsusega.
Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhiste andmete alusel saab COVID-19 haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks, kuid on täheldatud kasvutrendi. Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult ning lainetena. Siiski jääb haigestunute arv madalale tasemele ning väikese arvu tõttu ei ole muutusi haigestumuse dünaamikas statistiliselt õige arvutada.