Terviseamet: COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv langeb, gripi tõttu suureneb

Võttes arvesse, et üle 60-aastaste seas on suurenenud inimeste arv, kes ei ole vaktsineeritud ja SARS-CoV-2 ning gripiviiruste raske kulu suhtes vastuvõtlikumad, kasvab suure tõenäosusega selles vanusrühmas järgnevatel nädalatel raskemate haigusjuhtude arv ja haiglaravi vajadus. COVID-19 tõttu ei kujuta hetkel tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu, teatas möödunud nädalal terviseamet.

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata jaanuari esimesel nädalal keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Praegune ägedate respiratoorsete haiguste (sh COVID-19 ja gripp) langus on suure tõenäosusega seotud pühade ja koolivaheajaga. Samas jätkab kasvamist gripi tõttu hospitaliseerimiste arv.

Aasta esimese nädala jooksul lisandus 2 724 COVID-haigusjuhtu (358 laboratoorselt kinnitatud ja 2 366 kliiniliselt diagnoositud). Võrreldes eelmise nädalaga on registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenenud 29,8% võrra. Kõigist haigestunutest on diagnoos kinnitatud laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest tervishoiutöötajate juures) 13 juhul. Seisuga 09.01.2024 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 496,4 sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude korral 69,1.

Hospitaliseerimine

Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 1. nädala jooksul 144 patsienti nii COVID-19 põhi- kui ka kaasuva haigusega (esimesel nädalal 185). COVID-19 põhihaiguse tõttu vajas hospitaliseerimist 65 patsienti (eelmisel nädalal – 95) ehk 45,1% kõigist COVID-19 hospitaliseeritutest. Intensiivravi vajas 4 patsienti, juhitaval hingamisel oli 2 patsienti.

Üle 60a. hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustab 84,6% kõikidest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest. COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu on haiglaravil 37 inimest (eelmisel nädalal 30), suuremal osal kulges haigus kergelt.

TEHIKu andmetel on sel viirushooajal (seisuga 5.01.2024) üle 60-aastastest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritutest olnud COVID-19 vastu vaktsineeritud 3,3%.

Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel esines 3 COVID-19 kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete järgi on 2023. a. algusest kuni novembrini (k.a.) COVID-19 tõttu surnud 180 inimest.

Gripp

Jaanuari esimese nädala jooksul registreeriti 3254 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 26,1% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 484 gripijuhtu (eelmisel nädalal – 1002), millest 266 olid laboratoorselt kinnitatud.

Ägedate respiratoorsete haiguste tõttu arstide poole pöördunute arv püsib stabiilsena. Grippi haigestunute arv vähenes 47% võrra.

Gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi levikut laialdaseks.

Hetkel ringleb Eestis üheaegselt kaks gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Alatüpeeriti 94 A-gripiviirust, nendest 76 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ja 18A(H3).

TEHIKu andmetel vajas viimase kahe nädala jooksul gripi tõttu haiglaravi 141 patsienti (127 eelmisel nädalal).

Hooaja algusest ehk 2023. aasta 40. nädalast on hospitaliseeritud kokku 326 inimest, neist 33,4% olid üle 65a, 27% kuni 4a lapsed, 20,6% patsiendid vanuses 20-64a, 11% moodustasid lapsed vanuses 5-9a, 5,5% vanuses 10-14 ja 6 patsienti (1,8%) oli hospitaliseeritud vanusrühmas 16-19a.

TEHIKu andmetel on sel viirushooajal (seisuga 8.01.2024) gripi tõttu hospitaliseeritud üle 60- aastastest patsientidest olnud gripi vastu vaktsineeritud 4,6%. Esialgsetel andmetel esines 13 gripi kaasuva ja põhihaigusega seotud surmajuhtumit.