Terviseamet: ahvirõugetega nakatumise risk on väike

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas märkis, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmete kohaselt on Ühendkuningriik teavitanud üheksast ahvirõugete juhtumist inimestel, kellest osa identifitseerivad ennast kui meestega seksivateks meesteks (MSM).

„Esimene Ühendkuningriigis registreeritud haigusjuht UK-s sai nakkuse Nigeerias, teistel juhtumitel ei ole teadaolevalt tuvastatud epidemioloogilist seost Lääne- või Kesk-Aafrikaga. Läbiviidud epidemioloogilised uuringud on selgitanud välja esmakordselt nakkuse tõenäolise leviku meestega seksivate meeste hulgas,“ ütles Varjas.

19. mai seisuga on ahvirõugete juhtudest teavitanud Ühendkuningriik, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Hispaania ja Rootsi.

„Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt olnud kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunkomprimeeritud patsientidel,“ nentis Varjas.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse esialgse hinnangu kohaselt on üldpopulatsioonile nakatumisrisk hetkel madal, kuid risk on suurem MSM-de ja biseksuaalide hulgas.

Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on zoonoosse päritoluga viirusnakkushaigus, mille endeemilisteks piirkondadeks peetakse Lääne- ja Kesk-Aafrikat. Ahvirõuged avastati esmakordselt 1958. aastal, kui uurimise eesmärgil peetavates ahvikolooniates tekkis kaks rõugetaolise haiguse puhangut, sellest ka nimi "ahvirõuged".

Viiruse edasikandumine inimestele võib toimuda kokkupuutel nakatunud loomaga, näiteks hammustuste ja kriimustuste kaudu. Inimeselt inimesele on viiruse edasi kandumine samuti võimalik. Viirus levib piisknakkusena ja/või infitseeritud kahjustustega nahaga otsesel kokkupuutel. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib samuti toimuda ahviliha tarbimise järgselt, mis on Aafrikas tavapäraseks toiduks. Nakkuse levik MSM-ide hulgas on tõenäoliselt tingitud seksuaalvahekorral tekkinud kokkupuutest nakatunud isiku kahjustunud nahapinnaga.

Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasis võib esineda palavik, peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse, külmavärinad ja väsimus. Lööve algab näolt ja levib seejärel teistesse kehapiirkondadesse, sh ka suguelunditele. Vesikulaarse lööbe elemendid muutuvad, meenutades algul tuulerõugete või süüfilise lööbeelmente, hiljem tekivad koorikud, mis mõne aja pärast eemalduvad. Pärast kooriku maha kukkumist ei ole inimene enam nakkusohtlik teistele.