TEHIKu uus juht: tervise infosüsteem on hakanud e-tervise arenguvõimalusi piirama (1)

Miks soovisite Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja kohast loobuda ja kandideerida Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) juhiks?

Olin Riigi Infosüsteemi Ametis tööl alates 2016. aasta septemberist, olles alguses eID valdkonna juht, siis osakonna juht ning alates 2020. aasta algusest peadirektori asetäitja. Selle aja sisse jäi palju põnevat, kuid kõige olulisemaks saab vast pidada 2017. aasta ID-kaardi kriisi ja selle lahendamise eestvedamist. eID valdkonnaga olen seotud olnud alates 2001. aastast, mil Eestis viidi läbi esimest ID-kaardi hanget.

Tänu sellele olen olnud kursis ja natuke seotud ka teiste RIA lahendustega – eesti.ee riigiportaal, x-tee jne. Ka TEHIKuga olin juba varasemalt tööalaselt kokku puutunud ning kuna tean hästi TEHIKu endist juhti Katrin Reinholdi, siis olin päris hästi kursis, kuhu sattun. Leidsin, et tasub proovida valdkonna vahetust ning panna end proovile ka asutuse juhina. Oma osa juhi karjääril edasi liikumiseks mängis ka Newton V programm (avaliku sektori tippjuhtide järelkasvuprogramm).

Kuidas teile tundub - missugused on Eesti haiglate ja perearstikeskuste töötajate teadmised küberturvalisusest?

Teadmised küberturvalisusest on sellised, mis ei ole kunagi lõplikud, sest maailm ja ohud arenevad kiiremini, kui me arvata oskame. Ma ei tookski tervishoiusektorit kuidagi eriliselt välja, tähelepanu tuleb suunata kõikidesse sektoritesse - siseturvalisusega seotud valdkondadesse, ministeeriumitesse, koolidesse ja ka erasektorisse. Oleme seda maailmas juba palju näinud ja ka omal nahal kogenud, et oht varitseb kõikjal ning teadmiste täiendamisesse tuleb panustada pidevalt ja kõigis sektorites.

Jah, loomulikult tuleb tervisevaldkonnas eriti suurt rõhku panna andmete ja eriti terviseandmete turvalisusele, sest nende vastu on ka kurjategijatel suurem huvi. Paraku on nii, et teadlikkus erinevatest küberohtudest võib olla vanusegrupiti erinev, kuid sellega tulebki tööd teha just lähtuvalt kasutajagruppidest.

Panus küberteadlikkuse tõstmisesse ei saa olla kunagi liiga suur, sellega on vaja tegeleda pidevalt. Selleks on välja töötatud ka erinevaid küberteadlikkuse tõstmise programme ja teste ning eesmärk on, et kõik avaliku sektori töötajad läbiksid need igal aastal.

Üks väga oluline TEHIKu projekt on UpTIS ehk uue põlvkonna tervise infosüsteem. Missugused erinevused peaksid sinna tulema võrreldes praeguse süsteemiga ja miks?

Tervise infosüsteem on viimase 14 aastaga muutnud kogu Eesti tervisevaldkonda ja patsiendile pakutavaid teenuseid. Ilmselt ei kujuta noorema põlvkonna arstid enam tööd ilma selleta ettegi. Ülevaade oma patsientidest, nende terviseandmetest, digiretseptidest ja muu selline on lahutamatu osa nende tööst. Samas on just tervise infosüsteem, selle tehniline lahendus ja vanus hakanud Eesti e-tervise arenguvõimalusi piirama.

Tervise infosüsteem põhineb siiani suuresti nn pabermaailma protsessidel. Ehk et kuigi paberil dokumenteerimine on osaliselt asendunud digitaalse dokumenteerimisega, on selle loogika sama, mis paberile dokumenteerides. Me teame, et tehniline lahendus ja platvorm on vanad ning piiravad nii kasutus- kui ka ning arendusvõimalusi. Seetõttu ongi keeruline ning tihti praktiliselt võimatu ilma ebamõistlike kuludeta pakkuda moodsaid ja mugavaid lahendusi, mida Eesti inimesed ja ravimeeskonnad tegelikult ootavad.

Vajalik oli teha arenguhüpe ehk vaadata tervisesüsteemi laiemalt, tänapäeva tööprotsessidest lähtuvalt ning seeläbi kaasajastada kogu e-tervise digitaalset taristut. UpTIS-i puhul ongi eesmärk muuta tervise infosüsteemi andmete esitamine ja nende kasutamine nii mugavaks, turvaliseks ja efektiivseks kui vähegi võimalik, et digilahendused võimaldaksid ravimeeskonnal pühendada rohkem aega ravitööle ja inimlikule kontaktile. Uue lahenduse eesmärk on muuta ka andmete edastamise põhimõtteid, et andmed liiguksid kesksesse süsteemi ja oleksid teistele arstidele kättesaadavad kohe pärast andmete tekkimist, mitte pärast ravijuhu sulgemist. Nii paraneb eelkõige just info liikumine erinevate raviasutuste vahel.

Samuti on plaanis üle vaadata tervise infosüsteemiga seotud õiguslikud küsimused, et toetada tervishoiutöötaja igapäevatöö vajadusi ja analüüsida võimalusi õigusruumi paindlikumaks muutmiseks, et uued tehnoloogilised lahendused jõuaksid kiiremini kasutusse. Soovime lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest, et minimeerida dubleerivate andmete kogumist. Plaanis on ka luua uusi lahendusi, et nii inimesel kui ka tervishoiuspetsialistil oleks võimalik saada lihtne, kiire, arusaadav ja otsuste tegemist toetav ülevaade inimese terviseloost.

UpTIS-i juhtumismudeli alusel kaasame lahenduse loomisesse erinevaid osapooli, sest ainult nii saame tagada, et see vastab võimalikult paljude kasutajate ootustele ja annab võimalusel luua lahendus, mis tegelikult ka toetab tänapäevast raviprotsessi.

Kui kiiresti toimub TISi üleminek uuele UpTIS süsteemile?

Tegemist on pikaajalise ja üsnagi keeruka projektiga. Oleme seni keskendunud uue süsteemi aluspõhimõtete kirjeldamisele ning sisuliste teenuste osas põhjalikemate tegevusplaanide kokkupanemisele. Üleminek uuele süsteemile saab olema järk-järguline ning jooksvalt uusi teenuseid kasutusele võttes. Aasta eest hindasime projekti eeldatavaks kestuseks neli aastat ning soovime samas ajaplaanis ka edasi liikuda.

Samas tahame seda teha nii, et kasutajad ei saaks aru, kas teenused toimivad uue või vana lahenduse peal. Kasutajatele peab jääma üks ja ainus tervise infosüsteem, kus nemad oma tööd teevad ning vajalikke andmeid kätte saavad. Kahe erineva infosüsteemi ülalhoid ja kasutajamugavuse tagamine on suur ja huvitav väljakutse nii TEHIKule kui ka teistele tervishoiussektori IT-lahenduste pakkujatele. Üleminek toimub protsesside põhiselt ja jooksvalt.

Milliste uute IT-arenduste järgi näete Eestis veel vajadust või mida tuleks asuda samuti uuendama, nagu tehakse TISiga?

Uute süsteemide loomisel peab kohe algusest tagama ka selle, et oleks olemas pidev rahastus nende ülalhoiuks, uuenduseks ja jooksvateks arendusteks. Infosüsteemidesse ei saa suhtuda nii, et tegime valmis ja nüüd siis kümme aastat töötab nii, et mitte midagi enam tegema ei pea. Isegi tänapäeva autod ei sõida nii, et kümne aasta jooksul ei pea autos olevat tarkvara uuendama. Nutitelefonide kasutajatena teame samuti, kui tihti tuleb teha tarkvarauuendusi. Sama põhimõte peab olema tagatud kõigi infosüsteemide arenduste ja rahastuste puhul. Meie elu on muutud, infosüsteemide kasutajate vajadused on muutuvad ning IT-lahendused peavad toetama ja lihtsustama nende kasutajate igapäevast tööd.

Kui me nüüd vaatame riigiüleselt, milliseid uusi IT-arendusi oleks vaja, siis see pilt on veelgi suurem. On ju teada, et meie digieduloo taganud süsteemidele loodi vundament 90ndatel ja 2000ndatel ning pärast seda on neid tulnud arendada, täiendada ja elus hoida. Selliseid infosüsteeme leiab riigis absoluutselt igas valdkonnas, mis vajaks uuendamist ning kriitilise pilguga hindamist. Just sellest vaates, et kui saaks täna selle asja uuesti teha, siis kas teeks samamoodi või on maailm nii palju jõudnud edasi liikuda ning peaksime ka oma lahendused ümber hindama. Näidetena võiks välja tuua Rahvastikuregistri, mis on üks keskseid lahendusi ning millest sõltuvad rohkem kui 200 teist olulist infosüsteemi. Kõik me oleme kuulnud ka SKAIS-i ehk sotsiaaltoetuse haldamiseks mõeldud lahenduse ümber toimuvast, riigiportaali eesti.ee kaasajastamise vajalikkusest jne.

Taust on olenemata valdkonnast sarnane - mitmed infosüsteemid on oma elukaare lõpule lähenemas ning ei toeta enam kõiki neid protsesse, mida süsteemide kasutajatel tegelikult vaja on. Neid süsteeme uuendades on oluline, et enne arendusega alustamist vaadataks üle ka senised tööprotsessid. Ei peaks minema uuendama ainult tehnoloogilist platvormi, vaid pakutavat teenust tervikuna.

Milline roll on IT-süsteemide arendamise juures nende tulevastel kasutajatel? Ehk kas kavatsete UpTISi ja teiste süsteemide arendamisel neid testida tervishoiutöötajate peal, et nad oleksid ka päriselt tööd hõlbustavad?

TEHIKus kehtib põhimõte, et kõik uued teenused luuakse koostöös nende kasutajatega. Iga teenuse puhul kutsutakse kokku erialainimestest (sh arstidest, õdedest) ja IT-spetsialistidest koosnev sisutöörühm, kellega koostöös pannakse paika ootused teenusele ning kujundatakse ka teenuse edasist arengut. Asja keerukus seisneb pigem selles, et kasutajate (haiglad, eriarstid, perearstid, erinevad koolkonnad jne) ring on lai ning keeruline on leida lahendust, mis sobiks kõigile.

Sobiva protsessi ja lahenduse leidmine võib vahest võtta palju aega ning kompromissi ei pruugigi alati leida ja siis tuleb teha otsus, mis ei pruugi kõiki kasutajad rahuldada. Samas ei saa ju luua infosüsteemi selliselt, et iga kasutaja jaoks on erinev lahendus või siis kasutajaliides. Kusagil tuleb see kompromiss leida ning siis vajab IT-valdkond tugevat tuge just tellijate poolt, kes sellised otsuseid ja kompromisse on valmis eest vedama.

Mõistame ka, et me ei saa arstidelt eeldada spetsiifilist oskust tellida uusi IT-lahendusi, aga sellevõrra peame ka meie ise oskama nende vajadusi tabada ja tõlkida IT-keelde. Niisamuti on oluline ka kasutaja peal testimised ja prototüüpimised, sest pikaajaliste projektide puhul on oluline mõista, et ajas muutuvad ka vajadused.

Ühe hea näitena võib välja tuua hetkel töös oleva andmevaaturi, mis on oma tööpõhimõtete poolest juba upTIS-i üks esimesi komponente. Kuna erinevate analüüside, vaktsineerimiste, töövõime ja muu riiklikest andmekogudest pärineva info otsimine ja koondamine muutus arstide jaoks järjest aeganõudvaks, sai loodud lahendus, mis muudab terviseandmetest ülevaate saamise lihtsamaks. Andmevaaturit kasutades säästab arst iga visiidi pealt vähemalt kolm minutit ehk umbes 15 protsenti patsiendiga suhtlemise ajast.

Selle lahenduse sisutöörühma panustavad regulaarselt umbes 30 inimest erinevate huvigruppide poolt ning nende kaasabil on andmevaaturi lahendust loodud projekti algusest saati. Samas sisutöörühmas räägitakse läbi ka ootused lahenduste testimise osas ning arutatakse testitulemusi. Sel aastal on andmevaatur valitud 8 parima riigi digteenuse hulka.

Millised plaanid on patsiendiportaaliga?

Tänane patsiendiportaal on 14-aastane ja vajab värskendust. Töötame praegu koos Tervise Arengu Instituudiga, et järgmise aasta teises pooles avada kasutajasõbralik, kaasaegne ja funktsionaalne uus patsiendiportaal, mille eesmärk on oluline terviseinfo kasutaja jaoks paremini välja tuua, aidata kaasa terviseteadlikkuse tõstmisele ning edendada ennetustööd.

Eelmise aasta novembris hakkas TEHIKu arenduspartner Nortal koostama patsiendiportaali ärivajaduste ja tehniliste nõuete detailanalüüsi, mis saavad muudatustöödele aluseks. Seda on vaja selleks, et saada täpsem ja selgem ülevaade, mis mahus ja millises funktsionaalsuses tuleb uuendusi ellu viia. Uues kuues portaal peaks plaanide kohaselt valmima 2023. aasta augustiks. Selleks ajaks on TEHIKu eestvedamisel uuendatud nii portaali visuaalne väljanägemine kui ka tehniline platvorm. Muudatusi on oodata teisigi – teostame lahenduse, kus üleriigiline digiregistratuur, mis on praegu patsiendiportaali kaudu ligipääsetav, saab endale eraldi sissepääsu.

Millise panuse peaks TEHIK edaspidi andma Eesti e-riigi arengusse?

E-riigi areng võrdub riigi arenguga. Ma ei rõhutaks ei tähte „e“ ega sõna „digi“ ehk ei ole olemas e-riiki ega digiriiki. On riik ja riigi poolt pakutavad teenused, mis pea kõik on täna sõltuvad juba IT- ehk digilahendustest. On väga raske ette kujutada, kuidas saaks tänapäeval toimida üks riik ilma IT-lahendusteta. Kõik IT-asutused annavad panuse Eesti riigi arengusse.

Kuna TEHIKu klientide hulka kuuluvad Eesti olulisemad asutused nii töö-, tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnast, siis võiks inimese jaoks see panus olla nende valdkondade teekondade ühendamine läbi proaktiivsete teenuste. Meie teenustega puutuvad kokku pea kõik Eesti inimesed oma erinevates eluetappides, seega soovime olla hea kasutajakogemuse eestvedajad terves riigis ning luua lahendusi, mis teevad inimestele riigiga suhtlemise kiireks ja mugavaks ning nad tunnetavad, et nende makstud maksud on kasutatud hästi ja nad on saanud selle eest head teenust.

Näiteks patsiendi teekond tervishoiuteenuselt sotsiaalteenusele võiks kulgeda nii, et see ei tekitaks inimesele endale ja tema lähedasele ebavajalikke taotluste esitamisi või muid ebameeldivaid lisategevusi. Meie pakutavad e-teenused võiksid toetada inimese elukaart ja selle jooksul juhtuvaid sündmusi.

Töötame selle nimel, et meie loodud lahendused säästaksid inimeste aega, et nemad saaksid keskenduda olulisele. Usume, et Eesti riigi tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna e-teenuste kasutamiseks ei pea ükski inimene kulutama ebavajalikku aega.

Kindlasti on oluline panus ka piiriülene andmevahetus, mille arendamisega on TEHIK kogu maailmas esimeste seas. Eestis toimub juba mitu aastat andmevahetus, mille osas teised Euroopa riigid alles plaane peavad. Nii töötab meil näiteks piiriülene digiretsept – seda eriti hästi Eesti ja Soome vahel, kus mõlema riigi kodanikud väga aktiivselt sihtriigi apteekidest ravimeid ostavad, ilma et nad peaks selleks koduriiki sõitma. Samuti oleme loonud võimaluse arstidele patsientide terviseandmete edastamiseks piiriüleselt. See tähendab, et arstil on peagi võimalik edastada inimese olulisemate meditsiiniliste andmete kokkuvõte teise riigi tervishoiutöötajale ning kuvada need andmed enda kohalikku keelde tõlgituna. Näiteks Šveitsis suusaõnnetusse sattudes, saab kohalik arst sinu terviseandmetest kohe ülevaate ja seda ilma igasuguse keelebarjäärita.