Tegevusterapeudid taunivad enda kõrvale jätmist värskest eelnõust

Eesti Tegevusterapeutide Liit (ETL) peab väga oluliseks kliiniliste psühholoogide, logopeedide ja füsioterapeutide õiguste ja kohustuste suurendamist ja nende võrdsustamist tervishoiutöötajatega. 2022. aasta septembri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatused ja seda täiendav arvamuse avaldamiseks esitatud määrus aitavad ETL-i hinnangul suurendada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ja vähendavad teistele tervishoiutöötajatele langevat koormust, kuid probleemkohad, mis teiste erialade jaoks lahendatakse, jäävad tegevusteraapia teenustel püsima ja vajavad samuti lahendamist.

ETL saatis sotsiaalministeeriumile pöördumise, milles märgib, et tegevusterapeutide välja jätmisega määruse muudatustest suurendatakse ebavõrdsust tegevusterapeutide ja teiste tervishoiuvaldkonna spetsialistide vahel.

"Tegevusterapeutidena tunneme, et meie eriala ja meid kui spetsialiste ei väärtustata võrdsetel alustel teistega ja suurendatakse ebavõrdsust ja segadust, mis tekkis juba tegevusteraapia välja jätmisega perearstide teraapiafondist," kirjutab ETL-i juhatus.

Lisaks raskendatakse ETL-i hinnangul tegevusterapeutide välja jätmisega määruse muudatustest veelgi erinevate osapoolte orienteerumist tervishoiusüsteemis. Olukord, kus sarnaste põhimõtetega teenustele rakendatakse erinevaid rahastamis- ja teenuse osutamise tingimusi on segadust tekitav kõikidele osapooltele.

ETL toob välja, et tegevusteraapia teenuste osutamisel jääb jätkuvalt täiendav halduskoormus teistele tervishoiutöötajatele. Kuigi tegevusteraapiat ei rahastata teraapiafondist on perearstil võimalik suunata patsienti saatekirjaga tegevusteraapiasse kasutades selleks uuringufondi rahastust. Seega peavad perearstid tegema valikuid röntgenülesvõtte, ultraheliuuringu, vereproovi võtmise ja tegevusteraapia vahel või pikendama patsiendi raviteekonda ja saatma tegevusteraapiat vajava isiku lastearsti või taastusravi arsti vastuvõtule, kes omakorda määraks isikule tegevusteraapia teenuse. Perearst ei peaks valima uuringufondi rahaliste võimaluste ja tegevusteraapiasse otse suunamise vahel, sest nii kulutatakse täiendavalt tervishoiu ressursse, pikendatakse eriarstide vastuvõttude järjekordi ja takistatakse ajakohast ravile ligi pääsemist, lisab ETL.

Veel tuuakse välja, et osaline ligipääs tervise infosüsteemi andmetele, sh andmete sisestamise õiguse puudumine raskendab erialade vahelist koostööd ja teenuse kvaliteetset osutamist. Lisaks on tegevusteraapia teenus ühtsetel alustel reguleerimata ja kontroll osutavate teenuste, eriti väljaspool riiklikelt rahastatavaid süsteeme on puudulik. Tegevusloa ja teenusele osutavate nõuete puudumine ja piiratud ligipääs tervise infosüsteemile raskendab tegevusteraapia teenuse kvaliteedi tagamist ja selle üle järelevalve tegemist.

"Tegevusterapeut on iseseisev tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna tippspetsialist, kes osutab taastusravi ja rehabilitatsiooni raames riiklikult tunnustatud ja tõenduspõhist tegevusteraapia teenust. Tegevusterapeudina töötamiseks on vaja omandada tegevusterapeudi eriala, mida Eestis on alati õpetatud ainult kõrghariduse tasemel," märgib ETL-i juhatus. "Tegevusterapeudiks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, õppeaeg on neli aastat. Jätkuvalt puutume kokku olukordadega, kus aetakse segamini tegevusterapeuti tegevusjuhendajatega või arvatakse et tegevusteraapia teenust saab osutada ilma vastava kõrghariduseta inimene."

ETLi seisukoht on, et tegevusteraapia teenuse osutamist tuleks selgemalt ja ühtlasemalt reguleerida ja seda sõltumata süsteemist, kus teenust osutatakse, et vähendada ebakvaliteetse teenuse osutamist.