Teavitus- ja ennetustöö aitab vähendada kutsevähi riske

Artikkel ilmus Tööinspetsiooni ajakirjas Tööelu. Selle autoriks on Helena Haller.

Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Ameti hinnangul on tööga seotud vähk üks suurimaid terviseprobleeme, millega Euroopa ja kogu maailma töökohtades silmitsi seistakse. Euroopa Liidus diagnoositakse igal aastal hinnanguliselt 120 000 vähijuhtu, mis on põhjustatud kantserogeenidega kokkupuutest töökohal või vähiriskiga tööst.

Eestis pole diagnoositud ühtegi kutsevähi juhtu, kuid Tervise Arengu Instituudi hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest vähijuhtudest (ehk umbes 780 juhtu aastas) seostada ohuteguritega, millega on töökohal kokku puututud varasematel aastakümnetel. Sellised haigestumised saaksid tulevikus olla välditavad.

Millega tegu?

Kantserogeenid on ained, ühendid ja segud, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet korraldas uuringu, mis käsitles töötajate kokkupuudet vähktõve ohuteguritega Euroopas. Uuringu esimesed tulemused näitasid, et analüüsitud 24 töökeskkonna vähiriski teguri seas on kõige sagedasemad ohud päikese ultraviolettkiirgus (UV), diiselmootorite heitgaasid, benseen, sissehingatav kristalliline ränidioksiid (RCS) ja formaldehüüd.

Kantserogeenseid aineid levib laiemalt, kui eeldada osatakse. Benseeni kasutatakse eelkõige lahustina keemiaja farmaatsiatööstuses, lähtematerjali ja vahesaadusena mitmesuguste kemikaalide (sh plast, määrded, kummid, värvained, puhastusvahendid, ravimid ja pestitsiidid) sünteesimisel. Ränitolmuga kokkupuutumise oht on ehituses, aga ka keraamika- ja pottsepatöökodades. See on plaatide, kivi, betooni, asfaldi ja mördi peamine koostisosa. Formaldehüüdiga võib kokku puutuda näiteks tervishoiu ja matuseteenuste valdkonnas ning tekstiili- ja paberitööstuses.

Kas leidub seos elukutsega?

Tõsiste haiguste riski puhul saab välja tuua tugeva seose elukutsega. „Kui räägime vähipaikmetest ehk kuhu vähk külge hakkab, siis 41% vähijuhtudest, mis seostuvad töökohas toimunud kokkupuutega, on hingamisteedes, 19%-l on tegu nahavähi ja 14%-l rinnavähiga, järgnevad kusepõievähk ja leukeemia,“ selgitab TAI uuringu tulemusi Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon.

Erinevad ohutegurid võivad mõjutada erinevaid vähipaikmeid. „Kõige selgem seos on asbestil ja kopsuvähil, kuid hingamisteid mõjutavad ka diiselmootori heitgaasid, kokkupuude mineraalõlide, tubakasuitsu või keevitusaurudega,“ ütleb Soon.

„Kui rääkida nahavähist, siis on suurim põhjustest päikesekiirgus ehk välitööd. Me ei saa küll Eestis rääkida näiteks viinamarjakorjajatest, küll aga teedeehitusest ja põllumajandustöödest, mida tehakse õues. Järjekorras kolmas kõige suurem murekoht on rinnavähk, mille probleemide ring võib olla seotud vahetustega ja öötööga. Ebaregulaarsus, kus ühel päeval on tööaeg teatud pikkusega ja järgmisel hoopis teisega, võib uuringute põhjal segamini lüüa hormonaalse rütmi. Kui me räägime verevähist ehk leukeemia erinevatest vormidest, siis suurim seos on tsütostaatiliste ravimitega, mida kasutatakse vähiraviks,“ selgitab Soon.

Vähk kujuneb pika aja jooksul ning mitme teguri koosmõjul, mistõttu on probleemi põhjuse tuvastamine keerukas. „Töökoha ohuteguritega kokkupuude võib mõjutada erinevaid kehaosi. Näiteks kusepõievähki võib põhjustada kokkupuude mineraalõlide, kemikaalide, tsütostaatiliste ravimite ja polütsükliliste aromaatssete süsivesinikega, mida leidub absoluutselt igal pool. Lisaks töökeskkonna ohuteguritele võib haiguse kujunemine sõltuda elukommetest ja väljaspool töökohta tehtud valikutest. Näiteks kui diiselmootorite heitgaasidega kokkupuutumisele lisandub suitsetamine, võib see haigestumise riski suurendada,“ ütleb Soon.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid ja stress võivad võimendada teiste tegurite mõju. Seega tuleks võimalusel vältida kokkupuudet kantserogeenidega nii töö- kui ka elukeskkonnas ja panustada samavõrd tervislikele eluviisidele.

Riskide hindamata jätmine on kõige suurem risk

Kui me vaenlast tunneme, siis oskame teda karta ja tema eest ennast kaitsta. „Peamine on mõtteviis: karda ohtu ja mõtle ette. Kui töötajad puutuvad mingi ohuteguriga kokku, siis ära peida pead liiva alla lootuses, et midagi ei juhtu. Pigem uuri erinevate ohutegurite tausta, millega sinu töötajad kokku puutuvad. Abiks on ka õigusaktid, kantserogeenide ja reproduktiivtoksiliste mutageenide määrus, mis paneb mitmete tööülesannete puhul paika, millal ja kuidas peab toimima. Uuri kemikaalide ohutuskaarte. Seejärel saab hakata samm-sammult vaatama, mis on ohutegurist teada, kui suurt riski see tegur töötajatele võib kujutada ja kuidas ohutust toetada,“ ütleb Soon.

Kui riskianalüüs on tehtud, tuleb seda töötajatele tutvustada ja ka päriselt selgitada, mis need ohud on, millega töötaja kokku puutub. Töötaja peab päriselt aru saama, miks talle on ette nähtud näiteks teatud omadustega kaitsemaski kandmine ja kui sageli seda vahetada tuleb.

Soon toob näitlikustamiseks lihtsa, elulise näite. „Me peaksime olema täiesti hullud, kui ülekäigurajal paremale-vasemale vaatamata kohe sõiduteele astume. Me saame aru, et kui põrkame autoga kokku, siis võib juhtuda meiega kohe raske õnnetus ja saame vigastada. Vähiriskiga kokkupuutumine on täpselt sama ohtlik, aga kuna vähk areneb pikema aja jooksul, vähendab see ohutunnet. Ohuteguriga kokku puutudes ei juhtu kohe midagi, kuid aastate pärast langeb elukvaliteet märgatavalt ning läbida tuleb pikk ja keeruline ravi. 20–30ndates töötaja ei mõtle sellele veel, aga võib-olla 50ndates töötaja juba mõtleb, et tegelikult tahaks veel elada.“

Juuksuritööstuses on praegu kõige suurem murekoht keratiinihooldus. „Seda nimetatakse ekslikult hoolduseks, mis juuksed sirgeks ja läikivaks silub, kuid tegelikult on tegemist keemilise protseduuriga, mis juuste struktuuri muudab ja milles algupäraselt kasutati tervisele väga kahjulikku formaldehüüdi. Formaldehüüdi sisaldavad tooted keelati ära ja nüüd on olemas ka selle tervislikumad alternatiivid. Kuna aga protseduuri ootuspärase tulemuse saavutamiseks on formaldehüüd väga oluline, siis aeg-ajalt ikkagi leitakse, et toodetesse on salaja keelatud komponente lisatud. Õnneks on juuksurid selle kahjulikust mõjust nii enda kui ka klientide tervisele teadlikud,“ ütleb Juuksurite Ühenduse esimees Kertti Viru.

Ta lisab, et nii maaletoojatel kui ka edasimüüjatel peab kindlasti olema oma roll ohutuse tagamisel. „Kuna tooteid soovitakse müüa, ei räägita sageli võimalikest kõrvalmõjudest või ainetest, mida tooted võivad sisaldada.“

Möödunud aastal viis Tööinspektsioon läbi sihtkontrolli ettevõtetes, kus puututakse kokku kantserogeenidega. „Nii mõneski autode ülevaatuspunktis ei oldud teadlikud sellest, et diislikütuse heitgaasid on kantserogeensed. Teadlikkuse tõstmine on oluline, sest kui tunneme ohte, siis oskame ennast nende eest kaitsta,“ selgitab Soon.

Töö kemikaalidega nõuab teadlikkust

Kemikaalide tervisemõjud võivad olla tõsised, seetõttu tuleb kasutatavate kemikaalide infoga ja ohutuseks vajalike nõuetega põhjalikult tutvuda. Silja Soon toonitab, et kui kemikaalide pakendil on ohupiktogramm, siis järelikult on ka oht olemas. „Kindlasti tuleb hankida kemikaalide ohutuskaart ja sellel oleva teabega tutvuda. Kemikaalide ohutuskaardilt saame teada kemikaali ohtlikkuse, milliseid isikukaitsevahendeid ja mil moel peab kasutama, millises keskkonnas tuleb töötada ja kuidas kemikaali hoiustada. Näiteks milliseid kummikindaid või hingamisteede kaitsemaski tuleb kasutada või kas kemikaaliga võib töötada tõmbe- või laminaarkapis. Tavaliselt on kemikaalidega kaasas piisavalt informatsiooni,“ ütleb Soon.

„Juuksurid on endale kindlasti teadvustanud, et nende töö ei ole väga ohutu. Näiteks randmehädad ja seismisest tingitud probleemid, mida annab parandada ergonoomiliste võtete tundmisega, aga ka pihustatavad aerosoolid ja lakid. Kuigi juuksurite töös puututakse kemikaalidega omajagu kokku, ei pöörata sageli ohupiktogrammidele tähelepanu ega uurita toodete ohutuskaar te. Tegelikult tasub julgelt süveneda tootepaki teise poolde, kus on ained kirjas, ja endale selgeks teha, mis nende kasutamisega kaasneb,“ lisab Viru.

Võimalikku kutsevähki ei tunta ära

„Arst, kes inimesel vähi diagnoosib, ei küsi, mis tööd inimene praegu teeb või on kunagi teinud. Kui seda ei küsita, siis ei teki ka seoseid, ei kahtlustata kutsetööd. Eestis diagnoosivad kutsehaigust ainult töötervishoiuarstid, aga kui ühendust töötervishoiuarsti ja onkoloogide vahel ei ole, siis jääbki kutsevähk diagnoosimata,“ ütleb Soon.

„Kui inimene saab diagnoosi, on tal peas miljon küsimust, miks ja kas ta oleks saanud midagi teisiti teha. Võib olla nii, et tööandja on kõik õigesti teinud ja töötajatest tõesti hoolinud. Paljudel juhtudel oleks siiski võib-olla saanud midagi teisiti teha ja on midagi, mida järgmiste töötajate või ka töötajate põlvkondadele tervise säilitamiseks saab teha. Näiteks lammutatakse Euroopa Liidus asbesti sisaldavaid hooneid just nimelt sellepärast, et muuta elu ohutumaks, minimeerida asbestiga kokkupuudet ja välistada üks raske haiguse põhjustaja,“ lisab ta.

Teadvustamise suur roll

Teavitustööl ja teadvustamisel on suur roll kutsehaiguste ennetamisel. Teadlikkuse tõus aitab kaasa ka vähiriski ennetamisele. „Tööandjad teevad juba mitmeid tööohutust parandavaid tegevusi, mis aitavad inimesi kaitsta vähiriski vastu. Alati ei osata või juleta veel teadvustata, et inimeste tervise kaitsmine ohtlike ainete ja muude ohutegurite vastu võib aidata kaasa ka kutsevähi ennetamisele,“ sõnab Soon.

Ka Viru tõdeb, et kutsevähi eest hoiatamine mõjub väga hirmutavalt, aga tegelikult peaksime oma hoiakuid muutma. „Peaksime teadvustama ja oskama ennast kaitsta igasuguste töökeskkonna ohtude eest.“ Viru lisab, et juuksetööstuses kasutatav keemia ei ole eluohtlik, vaid ohtlik võib olla selle valesti kasutamine ja valedes tingimustes kasutamine.

„Esimene asi, mida jälgima peab, on ruumi ventilatsioon, millele on ka kehtestatud nõuded. Ventilatsioon peaks olema tugevam juuksurite laboris, kus värve kokku segatakse, ning teine seal, kus istub klient, et ohtlikud aurud võimalikult ruttu ära läheks. Samuti tasuks jälgida, et päevas üle ühe töö kangemate ainetega ei teeks,“ lisab ta. Viru soovitab kanda kindaid ja vajadusel ka maski või kaitseprille. „Oluline on, et ka kliendid teadvustaksid, et maski või prille kandev juuksur on normaalsus. See ei tähenda, et minuga nüüd midagi eriti hullu hakatakse tegema,“ selgitab Viru.

Kui töökeskkonna riskianalüüsis on välja toodud kantserogeenidega kokkupuutest tingitud ohud, tuleb Tööinspektsiooni teavitada kantserogeensete kemikaalide kasutuselevõtmisest või kantserogeensete tööprotsessidega töö alustamisest. Samuti tuleb koostada nimekiri töötajatest, kes puutuvad oma töös kantserogeenidega kokku, ja korraldada enne tööga alustamist tervisekontroll. Lisaks vajalike isikukaitsevahendite ja kaitseriiete väljastamisele tuleb väljastused ka kirja panna. Tähtis on teada, kuidas kaitsta nii ennast, oma töötajaid kui ka kliente.

„Ka erialaühendused võiksid rohkem propageerida koolitusi ja tuua tööohutust puudutavat õppekavadesse, et kujundada hoiakute muutusi,“ ütleb Viru. „Töötaja saab ennast kokkupuutes kõigi ohutegurite ja kantserogeenidega kaitsta nii, et järgib tööandja juhiseid, kasutab talle antud isikukaitsevahendeid, peab kinni tööprotseduuridest ega hakka ise leiutama kõverteid, kuidas ohutusnõuetest mööda hiilida,“ lisab Soon.