Teadusnõukoja liikmed Fischer ja Merits praegu suurema kaitse vajadust ei näe

Kolmapäeva õhtul rünnati oma töökohast Põhja-Eesti Regionaalhaiglast koju minema hakanud haigla ülemarsti, teadusnõukoja liiget professor Peep Talvingut. Eelmisel nädalal rünnati veebi ja telefoni teel nõukoja juhti professor Irja Lutsarit.

Peaminister Kaja Kallas kinnitas valitsuse pressikonverentsil, et kaalutakse teadusnõukoja liikmetele suurema kaitse pakkumist. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles eile õhtul "Ringvaates", et politsei- ja piirivalveamet on kolmapäevase rünnaku järel töötanud välja meetmed teadusnõukoja liikmete kaitsmiseks.

Uurisime, mida arvavad olukorrast teised teadusnõukoja liikmed. Professor Andres Merits nentis, et ta mõistab sellised rünnakud ühemõtteliselt hukka ja need tekitavad temas arusaamatust.

"Sellisel käitumisel ei saa olla õigustust, kuid ometi on keegi endale need leidnud," tõdes ta. Meritsa sõnul on tal tekkinud veendumus, et COVID-19 "saaga" kujuneb Eestis oodatust pikemaks, närvilisemaks ja ohvriterohkemaks (majanduse, tervise jne mõttes). "Igasugune rumalus, eriti, kui see läheb mõtetelt üle tegudele, on hea viirusele, kuid kahjulik ühiskonnale."

"Loomulikult oli Peep Talvingu ründamine ehmatavaks uudiseks meile kõigile," kommenteeris akadeemik Krista Fsicher. "Esialgu on aga selle seotus teadusnõukoja liikme staatusega vaid hüpotees ja täpsemaid asjaolusid uuritakse. Samas ka siis, kui rünnak oleks toimunud mingil muul põhjusel, on selline füüsiline agressioon arsti ja teadlase vastu vägagi hirmutav."

Fischer kinnitas, et tema isiklikult ei ole ennast siiani otseselt ohustatuna tundnud.

"Mulle on tulnud küll solvava või lausa sõimava sisuga e-kirju ja sotsiaalmeediasõnumeid, kuid otseselt ähvardusi või midagi muud, mis mind enda turvalisuse pärast muretsema paneks, pole olnud," ütles Fischer. "Esialgu loodan, et kui vajadus tekib, saan nii nagu iga teine Eesti kodanik pöörduda Eesti politsei poole. Ei näe põhjust millekski enamaks."

Ka Meritsa sõnul pole ta end ohustatuna tundnud.

"Tegelikult mitte, ilmselt ma ei oska sellises liinis mõelda või pole seda vaja olnud. Ma ei kasuta sotisaalmeediat, ei loe artiklite kommentaare - ilmselt on kanaleid, kuidas see minuni jõuaks vähem," rääkis ta. "Enamus e-maile, mida ma olen saanud, on tegelikult lähtunud kas reaalsest murest, probleemist või ideest. Vähemat siiani on see nii olnud."

Ta kinnitas, et ka tema ei näe otsest vajadust suurema kaitse järgi.

"Agressiivse rumaluse piiramine ühiskonnas oleks hea meile kõigile," lisas Merits. "Siiski on minu senise kogemuse järgi inimesed üldiselt mõistlikud, ka need, kellel on vastupidised arvamused."

Merits pakkus põhjuseks, et tema ekspertvaldkond, milleks on viiruste molekulaarsed omadused ja eripärad ehk siis see, kuidas viirused töötavad, on enamikele täiesti võõras valdkond ja ei põhjusta ei positiivsed ega negatiivseid emotsioone.