Teadusnõukoda kutsub sügiseks valmistuma kolmeks koroonastsenaariumiks

Millega praegu teadusnõukoda tegeleb?

Kaks viimast nädalat oleme põhjalikumalt mõelnud sügise strateegilisele vaatele vastates küsimusele, mis võib hakata sügisel juhtuma hakata ja kuidas peaksime olema selleks valmistunud.

Milleks peame siis valmis olema?

Oleme pakkunud kolm erinevat võimalikku stsenaariumi: leebe, raske ja uus pandeemia. Nagu need nimetused ka ütlevad, usume, et koroonaviiruseta me sügisel ei pääse – see ei kao kuhugi.

Leebe stsenaariumi puhul on võimalikud uued viirusevariandid, aga need ei ole oluliselt nakkavamad ega põhjusta oluliselt raskemaid haigestumisi, mistõttu on hospitaliseerimiste ja suremiste arvud suhteliselt madalad. Muretsema peab eelkõige riskipopulatsioonide peale.

Tervishoiusüsteem suudab seda olukorda hallata oma igapäevase tegevuse raames nii, et pole vaja sulgeda osakondasid ja meditsiinitöötajatel ei teki suurt ülekoormust. Riik ei pea kehtestama piiranguid. Rahvarohketes kohtades kehtib ka edasi soovitus kanda maske ja respiraatoreid, kuid see on ainult soovitus. Tähelepanu tuleb pöörata vaktsineerimisele, eriti oluline on riskirühmade ja tõhustusdoosidega vaktsineerimine.

Teise variandi puhul ilmuvad mutatsioonide või rekombinatsioonide tulemusena sellised viirusevariandid, mis tekitavad raskemat haigestumist ja levivad efektiivsemalt. Nakatumiskordaja R on kõrgem ja haiguspilt hullem kui praegu. Samas olemasolevad vaktsiinid aitavad rasket haigestumist vältida. See situatsioon on sarnane delta levimisele.

Tervishoiusüsteem on ülekoormatud. Lisaks kiirele haiglate ülekoormuse tekkele lisanduvad pikaajalisest COVID-ist tingitud probleemid, mida näeme juba praegu. See koormab veelgi niigi koormatud tervishoiusüsteemi. Selles situatsioonis on vaja taastada piirangud – maskid, üritustel osaleate arvu piirid, koroonatõend jmt. Samu vanu piiranguid, mis kehtestati delta ajal, tuleb hakata jälle lauale tooma.

Loomulikult muutub selles situatsioonis eriti oluliseks kogu elanikkonna tõhustusdoosiga vaktsineerimine. Me teame nüüd täiesti kindlalt, et tõhustusdoos aitab vähendada nakkuslevikut, hospitaliseerimisi ja inimeste suremist.

Kas raske stsenaariumi puhul on paigas ka kriteeriumid, millest alates see kehtib?

Oleme praegu visioneerinud stsenaariumid, millele lisame terve rida soovitusi, mis tuleb lähemate nädalate jooksul läbi rääkida. Nende hulgas on ka kriteeriumid – näiteks kust alates algab haiglate ülekoormus? Või kui meil on nakkushaigustega tegelemiseks sada kohta, kas seda arvu tuleks suurendada ja kui palju?

Kolmas stsenaarium on uus pandeemia, millele vastavat olukorda mäletame 2020. aasta kevadest. Siis tekivad täiesti uued koroonaviiruse tüved, mis ei vasta olemasolevale immuunsusele ehk immuunsus, mille oleme saanud läbipõdemisest või vaktsiinidest, ei kaitse meid uute tüvede eest.

Tekib väga suur koormus tervishoiusüsteemile ja teiste patsientide ravi tuleb oluliselt piirata. Kuhu see viib, nägime eelmine aasta, kui meil oli liigsuremus oluliselt kõrgem, sest teiste haiguste ravi jäi tagaplaanile.

Siis ei jää meil muud üle, kui võtta ette nakatumiskõvera silumise tee, et võita aega täiesti uute vaktsiinide väljatöötamiseks. Selleks tuleb jällegi kehtestada piirangud – maskid, kaugtöö, karantiin jne.

On täiesti selge, et see tekitab tohutult sotsiaalseid pingeid, mis on omaette probleem. Inimesed on piirangutest väsinud ja ei järgi käitumisjuhendeid kindlasti nii hoolikalt kui 2020. kevadel. Samuti näeme ka vaktsiinitüdimust.

Euroopa ravimifirmade konsortsiumid lubavad 100 päevaga töötada välja iga tüve vastu uue vaktsiini. Kui see isegi tuleb, võtavad inimesed selle vastu skepsisega. Nii et meditsiinilistele ja epidemioloogilistele probleemidele lisanduvad veel terve hulk sotsiaalseid, kommunikatsiooni jm probleeme.

Kas olete need stsenaariumid juba valitsusele esitanud?

Sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei eestvõtmisel tehakse praegu suurt strateegiadokumenti. Meie panus on need stsenaariumid ja 13 erinevat teemat, mis tuleks läbi arutada.

Nende hulgas on ka mainitud kriteeriumid – millal näiteks läheb leebe olukord üle raskeks, kes peab millal tegutsema, kus on ressursid, vastutuse liinid jne. Mõte on selles, et me ei läheks sügisele vastu uuesti nii, nagu oleme seda teinud kaks sügist.

Nüüd siis algab töö selle nimel, kuidas konkreetselt sügiseks valmistuda?

Just nimelt. Esiteks tuleb vaadata suurt pilti – mida peab tegema iga inimene, ettevõtjad, meditsiinisüsteem. Tuleb suurendada meditsiinisüsteemi võimekust, kuid on selge, et arste-õdesid me mõne kuuga juurde ei saa. Tuleks mõelda, kuidas tegutseda nende inimestega, millised peaksid olema haiglate varud jmt.

Laiemalt tuleb minna õigussüsteemi, majandus- ja eetikaküsimusteni välja. Õigusküsimused peaksid olema läbi töötatud, et ei tuleks jälle vaidlusi selle üle kes, milliseid ja kui kauaks võib piiranguid kehtestada.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused on esimese lugemise riigikogus läbinud. Kuidas neid muudatusi kommenteerite?

See on puhtalt poliitiline küsimus. Eks täna näeme, et mõned ütlevad, et seaduses on liiga vähe muudatusi ja teised, et liiga palju. Täiesti selge on aga see, et küsimused peavad leidma vastused. Ei ole mõeldav, et me sügisel alustame jälle sama surnud kassi üle aia loopimisega. On vaja selgust juhuks, kui tuleb raske stsenaarium – kellel ja millisel tasemel on õigus kehtestada piiranguid? Siis pole enam aega vaielda.

Või näiteks koolide puhul on vaja läbi mõelda, millal on ja ja millal ei ole kontaktõpe, millal testime õpilasi. Kas hakkame teste alles Hiinast tellima või on need meil juba olemas? Kas meie eesmärk on hoida koolid võimalikult kaua lahti või on mõni teine eesmärk?

Tegelikult näeme, et oleme kaks aastat olnud vaidluste keskel ja kevadel, kui viirus maha langeb, lähevad kõik suvevaheajale ja arvavad, et enam ei pea arutama. Aga peab küll.

Enne sügist tuleb paika panna, milline mehhanism on poliitiliselt ja õiguse mõttes selge ning samas piisavalt operatiivne. Mina teadlasena lihtsalt ootan ja loodan, et meil on üks tark riigikogu, kust tuleb kõige parem variant.

Kuidas jõuate nii palju tööd ära teha, kui varsti on ees suvi ja puhkused?

Ega me ei ole sellele kohale eluks ajaks kinnistunud. See suvi tuleb tõenäoliselt väga põgusa puhkusega.

Aga imetlen neid seitset inimest, kes teadusnõukojas neljandat kuud väsimatult töötavad, ja kes on oma eriala tippeksperdid. Nii kui tuleb valitsuselt või õiguskantslerilt küsimus, hakkavad kõik innuga tööle. Tavaliselt teeme seda muidugi laupäeval ja pühapäeval, sest kõigil on oma töö ka olemas. Esmaspäeva õhtuti on meil tavaliselt teadusnõukoja koosolek ja selleks ajaks on meil töötulemused ka koos.

See on ka professionaalselt väga huvitav. Eks me oleme teadlased ja õpetajad, aga näha, kuidas tegelikus elus on vaja teadmisi ja mõelda, kuidas neid võimalikult hästi rakendada, on ka professionaalselt huvitav.

Olete teadlased ja õpetajad, aga nii väga tahaks kuulda rõõmsat sõnumit prohvetilt, kes ütleks, et sügisel ei tule pandeemiat. Kas oskate kaaluda erinevate stsenaariumide esinemise tõenäosust?

Tõenäosust oskan kaaluda küll. Aga siin tuleb selgelt aru saada, et inimestel ei ole oskust tõenäosuslikult mõelda. See on väga suur viga, sest inimesed ütlevad – näe, ma olen kolm korda vaktsineeritud, aga ma sain ikka selle haiguse ja mul oli päris mitu päeva paha olla. Jah, aga protsentuaalselt kaitsevad kolmandad doosid tohutult populatsiooni haigestumise eest. See, et ei kaitse 100%, tähendab, et võid jääda pisikese protsendi sisse, kes haigestub. Inimene vaatab aga ikka, kas jah või ei.

Tõenäosustega on samamoodi. Pakun, et kõige väiksem tõenäosus on sellel kõige hullemal, uue pandeemia variandil. Kui suur aga on tõenäosus, ei maksa enam midagi. Reegel on alati see, et tuleb loota parimat ja valmistuda halvimaks.

Vaataks ka praegust olukorda. Kuidas kommenteerite piirangute kaotamist, olid need õigeaegsed?

Teadusnõukoda oleks olnud mõneti konservatiivsem, aga meil ei tekkinud ka erilisi suuri probleeme ja vastuolusi. Eks me nüüd lähema paari nädala jooksul näeme, milliseks pilt kujuneb. Hetkel näeme, et see langus, mis oli alates vabariigi aastapäevast täitsa tore, on kohe pärast koroonapasside ja maskide kaotamist oluliselt pidurdunud. Mida võib ka oodata iga piirangu lõpetamisel. Lihtsalt loodan, et nina ülespidi ei keera.

Terviseamet otsustas ka testimist muuta, tasuta testitakse ainult riskirühmasid ja igapäevaselt ei avaldata enam koroonanumbreid. Mis sellest arvate?

Kui meil seireandmed näitavad, et iga 13. täiskasvanud inimene on viiruspositiivne, siis ei ole enam nendel tuhandetel testimistel väga suurt mõtet. Testimisi on mõttekas sihtida, vaadata ohus olevaid riskigruppe – teha vähem, aga täpsemalt.

Teisest küljest säilivad kindlasti ka üldised seired, mida on tehtud prof Ruth Kalda meeskonnaga. Võetakse populatsioonist paar tuhat inimest ja vaadatakse haigestumust. Nii et testimised päris ära ei kao, neid sihitakse paremini, ökonoomsemalt ja täpsemalt.

Kuidas peaks vaktsineerimisega edasi minema?

Vaktsineerimisega tuleb edasi minna väga jõuliselt – uus käik tuleb sisse saada. Selge on see, et sellest viirusest me täiesti lahti ei saa ja sügisel ta jälle tuleb. On selge ka, et meie vaktsineeritus on madal – praegu 63,4% elanikkonnast on kahe doosiga vaktsineeritud ja natuke üle 33% tõhustusdoosiga.

Euroopas keskmisena on need arvud 83,3% ja 63,5%. Tõhustusdoosiga oleme pea kaks korda maas Euroopa keskmisest. Ma räägin keskmisest, mitte nendest, kes on näitajate poolest eesotsas.

Vaktsineerimine on absoluutselt kõige parem vahend, mis meil on, et vältida rasket haigestumist ja vähendada surmasid. Nagu märkisin, näitavad viimased andmed, et tõhustusdoosiga vaktsineerimine aitab ka oluliselt vähendada nakatumist. Nii et midagi paremat meil ei ole. Peame saama sellise vaktsineerimistaseme, et COVID ei segaks me igapäevaelu, majandust ega ummistaks meie tervishoiusüsteemi. Selleks peame oma sõnumitega inimesteni paremini kohale jõudma.

Teadusnõukoja eelmine juht Irja Lutsar on kutsunud üles defineerima ja arutlema selle üle, mis koroonaviirus praegu on, kas saame seda käsitleda näiteks sarnaselt gripile. Mida sellest arvate?

Teadlaste töö ongi küsimusi küsida ja seejuures vaidlustada ka tõdesid, mida kõik peavad ammu teadaolevaks tõeks. Selles teaduse edasiminemine seisnebki. Ka seda küsimust tuleb püstitada, kas peaks selle viiruse ümber defineerima mingiks tavalise hooajalise gripi sarnasele tasemele või mingile muule tasemele.

Vastuse juures nõustun praegu pigem terviseameti seisukohaga, mille järgi on meil selleks veel täitmata terve rida parameetreid, nagu näiteks hõlpsasti manustatavad efektiivsed ravimid, sh ennetavad ravimid. Ka levikunäitajad on päris suured. Seega leian, et praegu ei peaks seda väikeseks sügiseseks külmetushaiguseks ümber defineerima.