Teadusbaromeeter: viimase nelja aasta kriisid ei ole kõigutanud eestlaste usaldust teaduse ja teadlaste vastu

Metoodika töötati välja ja esimene uuring viidi läbi 2020. aastal. Küsitletakse 16aastaseid ning vanemaid Eesti elanikke, jälgides soolist tasakaalu ja vastanute osakaalu vanuserühmades vastavuses rahvastikupüramiidiga. Analüüsiks oli vaja saada vähemalt 1000 täidetud ankeeti.

„Teadusbaromeetri jätkuvalt kõrgete tulemuste toel saame öelda, et Eestis tehakse väga head tööd teaduse tegevuse, saavutuste ja olulisuse seletamisel ning edasiandmisel. Koroonapandeemia raputas meid, tehisaru hirmutas meid, kuid eestlaste tarka loomust see ei ole muutnud,“ ütles ETAGi teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik.

Ta lisas, et me oleme kiirete ja drastiliste muutustega ühiskonna mõistmise tasandil tulnud toime tasemel, mis on võrreldav Põhjamaadega. „Viimase nelja aasta jooksul oleme kogu ühiskonnaga tulnud läbi tule ja vee, kuid endiselt jäänud kindlalt teaduseusku,“ ütles ta.

Teadusesse ja teadlaste tegevusega seonduvasse suhtusid enamasti toetavamalt kõrgharidusega (sh magistri- või doktorikraadiga) inimesed, eesti keeles vastanud ja üle 65-aastased eesti elanikud. Mitmete küsimuste vastused erinesid olenevalt vastamise keelest, eriti need mis puudutasid teadust tutvustavate tegevustega kokku puutumist meedias või mujal. Ka soo alusel esines arvamustes erinevusi.

Tulemused näitavad, et 73 protsenti Eesti elanikest usaldab teadlasi ning teadusest on huvitatud 66 protsenti Eesti elanikest. 84 protsenti nõustub, et teadlased on oma ala eksperdid ning 81 protsenti nõustub, et teadusuuringud on vajalikud, isegi kui neist pole kohe otsest kasu.

Enamiku (82%) Eesti elanike hinnangul on viimase 10-20 aasta teaduse ja tehnoloogia areng kokku muutnud inimeste elu paremaks. Ühiskonnale kõige kasulikum teadusvaldkond on vastajate hinnangul arstiteadus, sellele järgnevad põllumajandusteadused, tehnoloogiateadused ja loodus- ja täppisteadused.

Väitega, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama nõustub 78 protsenti Eesti elanikest ja 79 protsenti nõustub sellega, et poliitikud peaksid rohkem teadlasi kuulama.

Kõige sagedamini saavad inimesed teaduse kohta infot trükimeediast ja internetiväljaannetest. Enam kui pool Eesti elanikest on kokku puutunud telesaatega „Rakett 69“, seda küll peamiselt eesti keelt kõnelevad inimesed. Erinevad vanusrühmad saavad teaduse kohta infot erinevatest kanalitest. 38 protsenti elanikest peab meedias oleva teadusteemalise info hulka mittepiisavaks.

Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS 13.–27. novembril 2023. Eesti teadusbaromeetri viimaste tulemustega saab tutvuda siin. Teadusbaromeetriga 2020 saab tutvuda siin.