arst tohter
Foto: Shutterstock

Teadlased uurisid soolestiku mikrobioomi ja polütsüstiliste munasarjade sündroomi vahelist seost

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased uurisid koos Soome ning Hispaania kolleegidega polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja soolestiku mikrobioomi vahelist seost.

Avaldatud Viimati uuendatud

Uuringu tulemusena nähti, et hilises fertiilses eas polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naiste mikrobioomi muutused olid seotud naiste metaboolse tervisega.

Polütsüstiliste munasarjade sündroom on laialt levinud hormonaalne häire, esinedes kuni 18 protsendil viljakas eas naistel. Haigust iseloomustavad tsüstid munasarjades, meessuguhormoonide liig, häired menstruaaltsüklis, millele sageli lisanduvad ainevahetushäired, nagu ülekaal ja teist tüüpi diabeet ning probleemid viljakusega. Polütsüstiliste munasarjade sündroomi tekkel mängivad rolli nii geneetika, elustiil kui ka mikrobioom, kuid haiguse täpsed tekkepõhjused ei ole senini kindlad.

Uuringu esiautor TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi doktorant Kreete Lülli sõnul oli teadustöö peamine eesmärk hinnata, kas hilises viljakas eas naiste soolestiku mikrobioom on seotud polütsüstiliste munasarjade sündroomi tekkimisega.

“Valimisse kuulus üle kolmesaja soomlanna Põhja-Soome 1966. aasta sünnikohordist, kelle kõigi kohta on olemas mitmekülgne terviseinfo mitmest ajapunktist. Uurisime, kas tervete naiste soolestiku mikrobioom erineb naistest, kellel on polütsüstiliste munasarjade sündroomi diagnoos. Samuti analüüsisime, kas ja millised on seosed polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naiste mikrobioomis sõltuvalt nende metaboolsest tervisest,” ütles Lüll.

Uuringu tulemusena leiti, et soolestiku mikrobioom ei erine hilises reproduktiivses eas polütsüstiliste munasarjade sündroomi diagnoosiga ning samaealiste tervete naiste vahel.

“Küll aga nägime, et polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naiste mikrobioomi kooslus on mõjutatud nende ainevahetuse tervisest. Leidsime, et teatud bakteri perekondade arvukuses on olulised seosed erinevate glükoosi metabolismi markeritega – näiteks glükoosi ja insuliini tasemega, insuliini sensitiivsust ja resistentsus näitavate indeksitega – ning ka polütsüstiliste munasarjade sündroomiga seotud hormoonidega,” sõnas Lüll.

Polütsüstiliste munasarjade sündroomiga kaasnevad sageli ainevahetushäireid, nagu rasvumine, insuliini resistentsus ehk organismi vähenenud tundlikkus veresuhkru normis hoidmiseks ning teist tüüpi diabeet. Lüll selgitas, et uuringu käigus vaadeldi kahte gruppi polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naisi: neid, kes olid diabeedieelses seisundis ja neid, kellel polnud glükoositaluvus häiritud.

“Näitasime, et normaalse glükoositaluvusega ning eeldiabeediga polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naiste soolestiku mikroobide mitmekesisus on erinev. Tuvastasime, et ühe teatud bakteri perekonna arvukus on oluliselt erinev eeldiabeedi ning normaalse glükoositaluvusega polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naiste seas. Selleks, et selgitada võimalikke seoseid soolestiku mikrobioomi polütsüstiliste munasarjade sündroomi väljakujunemise vahel, on vaja läbi viia täiendavaid teadusuuringuid,” tõdes töö esiautor.

TÜ genoomika instituudi mikrobioomi uurimisgrupi juht ning töö viimane autor dr Elin Orgi sõnul kinnitavad koostööprojekti tulemused, et soolestiku mikrobioomi muutused on mõjutatud nii hormonaalsetest kui metaboolsetest faktoritest, mis omakorda mõjutavad naiste tervist ning viljakust.

“Selleks, et teada saada, kas mikrobioom võiks olla seotud ka viljakusega polütsüstiliste munasarjade sündroomiga naistel, tuleks uurida nooremaid naisi ning lisaks soolestikule analüüsida mikrobioomi lisaks reproduktiivusega seotud organites,” lisas Org.

Viide teadusartiklile:

Kreete Lüll, Riikka K Arffman, Alberto Sola-Leyva, Nerea M Molina, Oliver Aasmets, Karl-Heinz Herzig, Julio Plaza-Díaz, Stephen Franks, Laure Morin-Papunen, Juha S Tapanainen, Andres Salumets, Signe Altmäe, Terhi T Piltonen, Elin Org, The Gut Microbiome in Polycystic Ovary Syndrome and its Association with Metabolic Traits, The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, , dgaa848, https://doi.org/10.1210/clinem/dgaa848

Powered by Labrador CMS