Teadlased rõhutavad ventilatsiooni tähtsust viiruse leviku piiramisel

Kui kevadel arvasime, et viirus ründab meid piiskadena kahel rindel - (1) saades selle pindadelt või (2) otse köhides ja aevastades, siis nüüd teavad teadlased, et (3) viirus hõljub ka meie ümber õhus, palju väiksemate aerosoolosakestena, mille õhku paiskumiseks piisab vaid hingamisest, kirjutab ERR. Hingame aerosoole välja pigem vähe. Rääkides tuleb rohkem, valjemini rääkides veelgi rohkem. Lauldes või karjudes paiskame õhku 50 korda rohkem aerosoolosakesi, kui vaikides.

Professor Heikki Junnineni sõnul leidub üha rohkem tõestusi, et aerosool on siseruumides põhiline haiguse levitaja. Ka suur osa viimaste nädalate Tallinna kolletest on olnud seotud just laulukooride ja teiste huviringidega. Junninen leiab, et viiruse levikule aerosoolidena peaks ühiskonnas rohkem tähelepanu pöörama: "Me kanname maski, kui on inimesed ruumis. Me võtame maski ära, kui kõik ära lähevad, aga ruumi ei ventileeri, siis nakkusoht siiski säilib. Üks komponent on puudu: on pööratud tähelepanu, et kui inimene on ruumis, siis on oht. Mask ette. Kui inimest ei ole ja ohtu pole, võtame maski ära, kuna viirust ju ei tule. Aga tegelikult viirus võib olla ikkagi seal."

Et viirus levib nii suuremate piiskadena kui ka pisemate aerosoolidena, on tekkinud ka vastakad arusaamad maskide tõhususest. Kehvemad, lihtsast riidest ühekihilised maskid takistavad viiruse levikut piiskadena ja hoiavad meid mustade kätega näo katsumisest, ent alla mikromeetri suuruseid aerosoolosakesi enamik maske kinni ei pea. Mingil määral, ent samuti mitte sada protsenti, teevad seda meditsiinilised maskid ja paremad korduvkasutatavad maskid. Seega lisameetmena on mistahes maski kandmine rahvarohketes kohtades ikkagi oluline, rõhutavad teadlased.