Teadlased astusid kunstpeensoole kasvatamisele sammu lähemale
Rasked haigused võivad nõuda aeg-ajalt peensoole osalist eemaldamist, mille tõttu ei pruugi saada aga inimene piisavalt toitaineid. Rühm teadlasi, kuhu kuulus ka Eesti teadlane, on saanud nüüd parema aimduse, kuidas arenevad soole peamised tööhobused – toitaineid imendavad hatud, mis sillutab teed eemaldatud sooleosade asendamisele.
Avaldatud
Viimati uuendatud
"Tüvirakkudel põhinev teraapia ja täppismeditsiin on praegu veel teaduse ääremaa. Niisamuti olid meie katsed alusteadus, et mõista, milliste mehhanismide abil saame me laboris üleüldse soolekudet kasvatada," sõnas Martti Maimets, Kopenhaageni Ülikooli kaasprofessor ERRile.
Tehiskoest ja rakuteraapiast võiksid lõigata kasu näiteks lühikese soole sündroomiga patsiendid. Sündroomi korral pole võimeline organism enam imendama piisavalt toitaineid ja vedelikku, et tagada oma igapäevane töö. Ehkki lühikese soole sündroomi esineb kahe miljoni inimese kohta veidi vähem kui kolmel inimesel, kannatavad selle all ka vastsündinud.
Nekrotiseeriva ehk põletikulise eneterokoliidi korral võib olla soole osaline eemaldamine lapse elu päästmiseks ainus võimalus. Operatsiooni tagajärel peab laps aga sageli veetma haiglas mitu kuud, olles võimeline toituma ainult veenisiseselt.
Viimase 15 aasta jooksul on teinud teadlased kunstelundite katseklaasis kasvatamises märkimisväärseid edusamme. Väikeseid organoide saab teha praeguseks juba mitmel moel. Näiteks on võimalik võtta olemasolev peensool, see tükkideks lõigata ja kasvatada neist väikesed rakukogumid, mis oma toimelt on väga sarnased päris peensoolele. Selleks kasutavad teadlased kehas paiknevaid somaatilisi, täiskasvanud tüvirakke. Eriline rakutüüp suudab areneda kõigiks sooli vooderdava epiteelkoe rakkudeks.
Loe edasi artiklit siit.