Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser: õpiksin kindlasti ikka arstiks! Kõrgharidus võiks olla tasuline, aga kas ka arstidele ja inseneridele?
Eile, 4. juulil oli keskpäeval Vikerraadio saates Uudis+ külaliseks Tartu Ülikooli rektor, neurokirurg Toomas Asser. Räägiti tänavustest ülikooli sisseastumiseksamitest, kõrghariduse kvaliteedist ja tasulisusest ning sellest, kas noored tahavad ülikooli minna ja mida nad õppida soovivad.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Muu hulgas küsis saatejuht Mirko Ojakivi rektor Asserilt sedagi, kui ta oleks täna 19aastane, oma ülikooliõpinguid uuesti alustaks ning peaks valiku tegema, siis kas valiks erialaks meditsiini ja läheks arstiks õppima või eelistaks mingit teist eriala.
“Kindlasti arstiks, kindlasti arstiks!” vastas Toomas Asser.
“Võib-olla see näitab mu rikutust, aga ma arvan, et see erialavalik (meditsiin – toim) ei ole kunagi vale. Kui on vähegi sättumust ja tõmmet, siis on see väga hea valik.”
Töö on ju raske, rahvastik vananeb, hädad süvenevad?
“Jah, ravitavad vananevad, aga vabaneb ka arstkond. Teadaolevalt, ja see on korduvalt toodud näide, on meil umbes 400 000 inimest, kelle perearst on pensionieas. Kõnekas fakt. Ja neid arste ei saa asendada ühe-kahe aastaga, ka kümne aastaga mitte,” viitas Asser perearstide suurele puudusele.
Kas kõrgharidus tasuliseks ja kõigile?
Rektor tõdes, et pikas plaanis on Eestis puudujääke nii meditsiinisüsteemis kui kõrghariduses. Teemasid, millega tegeleda ja mida arutada, on mitmeid, näiteks tasuline kõrgharidus.
Asseri sõnul ei ole Eestis tasuta kõrghariduse pakkumine enam jätkusuutlik.
"Kui vaadata nüüd päris viimaseid konkurentsipõhiseid raporteid, siis järjest enam tuleb välja, et ainult avaliku rahaga ka väga rikkad riigid vajaliku kvaliteedi ja mahuga kõrgharidust ilmselt üleval pidada ei jaksa. See arutelu on vältimatult vajalik, seda arutelu peab pidama," rääkis Asser Vikerraadiole.
"See seisab meil seisab sees ja päris lähiajal. Ma arvan, kui me hakkame uue moodustatud valitsusega seda teemat puudutama, siis see peaks kindlasti olema meie kaitsekulutuste ja majanduse kordategemise juures," ütles Asser.
Samuti ootab tema sõnul ühiskonda ees arutelu selle üle, kas riigile vajalike erialade õpilased, näiteks arstid ja insenerid, peaksid üldse midagi maksma.
"Eks see, kas kõik maksavad võrdselt, tulebki kokku leppida ja läbi arutada. Hetkel on kehtiv lähenemine see, et esimene kõrgharidus peaks olema kõigile kättesaadav – seda ei ole keegi vääranud. Aga mis hinnaga? See on nüüd eraldi küsimus. Kui me lähme nende erandite tekitamise juurde, siis me kõik mõistame, et seal tekib tohutu bürokraatia ja võrratult palju küsimusi," rääkis rektor.