Tarneraskused loovad soodsa pinnase võltsravimitele – kahtlastes veebipoodides müüakse kaalulangetusravimeid

Kui mõnel ravimil on globaalsed tarneraskused, nagu näiteks Ozempicul sel aastal, siis see on soodne võimalus kuritegeliku tulu teenimiseks võltsitud ravimitega, sest apteegis ravimist ilma jäänud patsiendid on valmis ravimi saamiseks kasutama tavapärasest erinevaid viise, hoiatab ravimiamet. Ravi kontrollimata võltsitud toodetega võib ebaõnnestuda, võivad tekkida ohtlikud kõrvaltoimed või ennustamatud koostoimed teiste kasutatavate preparaatidega. Tervisemure võib võltsravimeid kasutades süveneda või haigus jääda ravimata.

Ravimi kasutajal on peale vaadates väga keeruline ehtsal ja võltsitud ravimil vahet teha. Apteekril aitab ravimi ehtsuses veenduda retseptiravimil olev ainulaadne identifikaator, mille abil saab üle-euroopalisest andmebaasist enne ravimi väljastamist kontrollida, kas tegemist on ehtsa ravimiga.

Ohtlike võltsingute vältimiseks ja oma tervise kaitsmiseks tuleb osta ravimid üksnes tegevusloaga apteegist.

Väljastpoolt Eesti internetiapteeke ravimite tellimisel on oluline kõigepealt veenduda, et tegemist on ametliku tegevusloaga internetiapteegiga. Alates 2015. aasta juulist kasutavad kõik Euroopa Liidu ravimiametite kontrollitud internetiapteegid ühtset logo. Alates 28.01.2022 lisandus logo nõue ka veterinaarravimeid müüvatele internetiapteekidele. Kui logole klikkides avaneb liikmesriigi pädeva asutuse veebileht, siis on tõendatud, et tegemist on logol kujutatud liikmesriigis seadusliku, tegevusloaga ja heaks kiidetud ravimite müügi kohaga.

Ebaseaduslikule ja suure tõenäosusega võltsitud ravimite müügile viitab logo puudumisele lisaks: retseptiravimite müük retsepti ja patsiendi andmeid küsimata; müüja kontaktandmete, aadressi või juriidilise isiku nime puudumine veebilehel; rohkete vigadega automaattõlkele viitav tekst; veebis toodud müüja andmete ja tasumisel ülekande saajaks oleva isiku andmete erinevus; oluliselt soodsam hind või pakkumised stiilis „osta kaks ravimit ja saad kolmanda tasuta kaasa“; müügikuulutus sotsiaalmeedias või kuulutuste portaalis; e-kirjas või tuttava-tuttava-tuttava tehtud pakkumine retseptiravimi ostmiseks.

Üheks näiteks kahtlase sisuga veebilehest on estmeds.com, kus müüakse tarneraskustes olevat Ozempicu nimelist ravimit, millel ei pruugi samanimelise päris ravimiga palju pistmist olla.

"Ozempicut patsientidele välja kirjutavad perearstid on sellest veebilehest teadlikud ja oleme palunud arstidel juhtida patsiendi tähelepanu sellele, et internetist suvalisest poest ravimi ostmisega kaasneb reaalne oht saada võltsitud ravim, mille toime ja mõju tervisele on ettearvamatu," ütles Ravimiameti järelvalveosakonna juhataja Liis Prii Med24-le.

Ta lisas, et see konkreetne veebileht ei ole Euroopa Liidus tegevusluba omav internetiapteek, st tegemist on ebaseadusliku veebipoega, mis suure tõenäosusega müüb võltsitud ravimeid.

"Tegemist on väljaspool Eestit majutatud veebilehega, millel on automaattõlge eesti keelde, st Eesti ametiasutustel ei ole võimalik seda veebilehte sulgeda," lisas ta. "Kui mõnel ravimil on globaalsed tarneraskused, siis see on võimalus kuritegeliku tulu teenimiseks võltsitud ravimitega – ohtlike võltsingute vältimiseks ja oma tervise kaitsmiseks tuleb osta ravimid üksnes tegevusloaga apteegist, sh Euroopa Liidu ühtset logo kandvast internetiapteegist. Kui inimene on siiski ebaseaduslikust internetipoest (võltsitud)ravimi ostnud ja see on tema tervist kahjustanud, siis saame lisaks arstilt abi saamisele soovitada politseisse avalduse tegemist."

Väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda, st Euroopa Liitu, Islandit, Lichtensteini ja Norrat on ravimite tellimine keelatud, sest puudub võimalus veenduda ravimi müüja nõuetekohasuses ja ravimi kvaliteedis, ohutuses ja efektiivsuses. Samuti ei ole lubatud eraisikutel ravimeid müüa. Kui väljakirjutatud ravimil on tarneraskus ja apteegis ei ole ravimit saada, siis tuleb tervisemurele lahenduse leidmiseks ja ravi jätkamiseks alternatiivsete ravimitega pöörduda oma raviarsti poole.