Tanel Kiik: tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

„Tervisevaldkonna ja kogu riigi ees seisab mitmeid väljakutseid – tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide järelkasvu kindlustamine, tervise ebavõrdsuse vähendamine, kodulähedase ja kättesaadava arstiabi tagamine, vajalike tervishoiu taristuinvesteeringutega jätkamine ja inimeste tervena elatud eluea pikendamine. Üks lähiaja peamisi väljakutseid on tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine,“ ütles minister Tanel Kiik.

„Viimaste valitsuste otsused maksta ravikindlustusmaksu mittetöötavate pensionäride eest, haigekassale aastateks 2021-2024 eraldatud ligi 540 miljonit eurot lisaraha ning COVID-19 pandeemiaga seotud erakorraliste kulude katmine on seni tervishoiu rahastuskriisi edasi lükanud. Pikemas plaanis vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust,“ ütles Kiik.

„Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide ja vananeva rahvastiku tingimustes jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste osakaal, kes ravikindlustusse panustavad,“ rääkis minister. „Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust. Kuna inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel on juba praegu Eestis väga kõrge, tuleb rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ennekõike suurendada avaliku sektori panust.“

Tulevikku vaadates on Kiige hinnangul selge, et koos tervishoiu rahastamise reformiga tuleb laiendada ravikindlustuskaitset kõigile Eesti elanikele. „Eestis on 5-6% ehk ligi sada tuhat inimest püsiva ravikindlustuseta. Ainult üldine ravikindlustus aitab tagada, et meie inimesed saavad vajaminevaid terviseteenuseid sissetulekust sõltumata.“

Minister rõhutas oma kõnes ka Tallinna Haigla rajamise olulisust. „Kriisid näitavad veelgi enam vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali ning toob sellega olulise edasimineku kogu Eesti tervishoiule,“ ütles Kiik.

„Tallinna Haigla Lasnamäe meditsiinilinnaku eeldatav kogumaksumus koos kriisihaigla võimekusega -2 korrusega on ca 585 miljonit eurot. Eesti taaste- ja vastupidavuskavast on planeeritud katta 280 miljonit eurot, Tallinna linn panustab projekti vähemalt 140 miljonit eurot. Pean õigeks, et selle sajandi olulisimasse terviseprojekti panustaks ka riik hinnanguliselt 150 miljonit eurot, ehitushindade kallinedes veelgi suuremas mahus.“ Võimalust kasutada selle suurinvesteeringu tegemiseks sarnases mahus Euroopa Liidu vahendeid ei pruugi ministri sõnul tulevikus enam tekkida.

Töövaldkonna oluliste väljakutsena nimetas minister avaliku ja erasektori koostöös võimalikult kõrge tööhõive ning vajalike tööturuteenuste ja hüvitiste kättesaadavuse tagamist.

„Oluline on pidada sammu ühiskonna, tööturu ja poliitikakujundamise arengutega. Veel olulisem on investeerida tulevastesse oskustesse, digiüleminekutesse ja elukestvasse õppesse. Samal ajal peame seisma sotsiaalse õigluse eest, et keegi ei jääks maha,“ ütles Kiik. „Inimeste turvatunde tugevdamiseks majanduslikult raskematel aegadel algatame peagi majandustsüklist sõltuva töötuskindlustushüvitiste eelnõu, millega muudame hüvitiste maksmise kestuse sõltuvaks tööturu olukorrast. See tagab inimestele keerulisemas majandus- ja tööturuolukorras pikema sotsiaalse kaitse ning toetab samas soodsamas olukorras kiiremat tööturule naasmist.“

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ja on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast "Eesti 2035" valdkonna arengukavad.