Haigla ooteruum
Foto: Shutterstock

Tanel Kiik: perearsti nimistu teenindamine haiglas on viimane õlekõrs (1)

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutas, et perearstide nimistute teenindamine haiglates saab olla vaid ajutine lahendus viimases hädas.

Avaldatud Viimati uuendatud

Riigikogus läbis eile esimese lugemise esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu. Eelnõu annab võimaluse arstiabi tagamiseks olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt luhtunud või nimistu jääb ootamatult arstita.

"Kui näiteks nimistule ei leita perearsti ega ajutist asendajat, siis seda saab pakkuda ka üldarstiabi tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja, kes tegutseb tervisekeskusena. Kui ka need avalikud konkursid siiski ebaõnnestuvad, siis lubatakse ka HVA‑haiglatel teenindada perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikuid kuni ühe aasta jooksul," selgitas minister Tanel Kiik kolmapäeval riigikogus. "Eesmärk on loomulikult see, et esmatasandi tööd ja perearstiabi pakuks perearstid, pereõed, tervisekeskused. Kui mingil põhjusel see pole mõnes piirkonnas võimalik, siis selleks, et inimesed ei jääks päris ilma teenuseta, antakse võimalus ajutiselt HVA-haiglale ehk haiglavõrgu arengukava haiglal seda rolli täita."

Ta rõhutas, et enne sellise otsuse tegemist tuleb läbi rääkida kohapealsete arstidega, perearstide seltsi ja teiste partneritega, et leida kõige mõistlikum võimalik lahendus.

"HVA-haigla on võib-olla viimane õlekõrs. See ei ole mõeldud põhilahendusena, mitte isegi plaan B‑na, vaid C või D‑na," kinnitas Kiik. "Ma ei arva, et haigla tagaks kuidagimoodi paremini perearstiabi, kui seda tagab perearst. Küll aga tagab haigla perearstiabi paremini, üldarstiabi paremini, kui seda tagab nii-öelda mitte keegi ehk olukorras, kus inimesel ei ole ühtegi perearstipunkti, kuhu pöörduda."

Riigikogu liikme Riina Sikkuti sõnul on küsimus selles, kas ajutine lahendus ikka jääb ajutiseks.

"Kui praegu on piirkonnas nii sügav perearstide puudus, siis kust need inimesed tulevad, kui mitte midagi muud süsteemis ei muutu?" arutles Sikkut. "See ajutine lahendus – me ei räägi ju mõnest kuust – võib kujuneda väga pikaajaliseks. Paljude inimeste jaoks siis jääbki perearstiabi kättesaamiseks võib-olla 70 kilomeetri kaugusel asuv kohalik haigla, kus teenuse sisu on erinev."

Kiige sõnul tuleb eesmärgi nimel, et lahendus oleks ajutine, tööd teha.

"Iga aasta võetakse peremeditsiini residentuuri vastu 35 uut üliõpilast. Iga aasta peaaegu sama palju ka lõpetab. Kõik küll ei võta nimistut, aga need on potentsiaalne hulk inimesi, kellele on võimalik pakkuda seda võimalust, et tule kandideeri siia või teise piirkonda, saad võib-olla lähtetoetust ja kohalik omavalitsus pakub tihtipeale enda poolt tuge," seletas ta. "Tunneli lõpus on ka valgus. Pidevalt on peale tulemas noori tublisid arste, kes on valmis tihtipeale maapiirkonnas tööle asuma."

Riigikogu liige Tiiu Aro tõi ka omalt poolt välja eelnõu murekohad.

"Eelnõuga nähakse ette haigekassale õigus anda perearstita jäänud isikute teenindamine ajutiselt üle tervisekeskuses tegutsevale üldarstiabi osutajale – see oleks kõige parem lahendus – või haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglale. Selle meetme eesmärk on tagada üldarstiabi või selle kvaliteedile vastav abi," selgitas ta. "Mis see on ja kes seda osutab? Kas haiglal on üldarstiabi osutamiseks vajalikud töötajad, see tähendab perearsti kvalifikatsiooni omavad arstid? Ja kas nad vajavad ka selle üldarstiabi osutamiseks tegevusluba? Milline on haiglate valmisolek üle võtta perearsti nimistu? Haiglajuhid, kellega mina olen kõnelnud, ei ole keegi olnud seda meelt. Või hakkavad tõepoolest haiglas töötavad eriarstid, kirurgid, ortopeedid, naistearstid ka tagama õige vajaliku üldarstiabi kvaliteediga tervishoiuteenust?"

Aro sõnul pole vähem oluline probleem rahastamine. Perearsti teenust finantseeritakse kombineeritult: pearaha, baasraha ja erinevate fondide kaudu. Ehk oluliselt teisiti kui teenuspõhist eriarstiabi. Siit tekib küsimus, kuidas on kavas finantseerida haigla poolt osutatud nõndanimetatud üldarstiabiteenust ja uuringuid?

"Ajutised lahendused on mõnikord möödapääsmatud, kuid tihti kipuvad nad muutuma alaliseks," sõnas Aro. "Ma arvan, et me vajame pikka plaani. Loodetavasti pakub lahendusi esmatasandi uus arengukava, mille koostamisega minule teadaolevalt on ka juba alustatud. Ma arvan, et sellesama eelnõu menetlemise käiguski on meil kõigil võimalik oma ettepanekutega välja tulla."

Powered by Labrador CMS